Keskmise palga kasvu mõjutab endiselt töötajate registreerimiskohustus, mille tulemusel on suurenenud varem ümbrikupalka teeninud töötajate palgatulu deklareerimine. See aeglustab keskmise palga kasvu, sest lisandunud töötajate keskmine palgatulu oli maksu- ja tolliameti andmete kohaselt miinimumpalga lähedal. Kui registreerimiskohustust poleks kehtestatud, siis oleks palgakasv tõenäoliselt veelgi kiirem, ütles Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar pressiteates.
Keskmise palga kasv oli kiirem riigi ja kohalike omavalitsuste haldusalas, ligikaudu 7,5 protsenti, ning tegevusalade võrdluses tervishoius, 10,1 protsenti, ja avalikus halduses, 8,9 protsenti. "Need on tegevusalad, kus registreerimiskohustus ei tohiks palgakasvu mõjutada," sõnas Soosaar.
Erasektoris kasvas keskmine palk Soosaare sõnul mõnevõrra aeglasemalt. Eesti ettevõtetes tõusid palgad veidi üle 7 protsenti, samas kui välisomanduses ettevõtetes oli palgakasv tagasihoidlikum, 2,5 protsendi juures. Töötlevas tööstuses tõusis palk keskmisest aeglasemalt, 4,4 protsenti.
Keskmise brutopalga kasvu kiirendab sel aastal miinimumpalga 11-protsendine tõus. Miinimumpalk tõuseb nii 2014. kui ka 2015. aastal keskmise palgaga võrreldes ligikaudu kaks korda kiiremini. Netopalga ehk töötajale pärast maksude tasumist kätte jääva palga kasvu kiirendab sel aastal maksuvaba tulu tõus 144 eurolt 154 euroni kuus ja tulumaksumäära langus 21 protsendilt 20 protsendini. Netopalk tõuseb nende muudatuste tulemusel miinimumpalga saaja jaoks ligikaudu 1,7 protsenti ja keskmise palga teenija jaoks tähendab see 1,1 protsenti suuremat kätte jäävat palka. Töökohtade puhul, kus tööandja ja töötaja räägivad netopalga üle läbi, võib see olla soodne ja aidata kaasa tööjõukulude kasvu aeglustumisele, ütles Soosaar.
