Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7 protsenti, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid teises kvartalis palgatöötaja kohta möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes 7,1 protsenti ning jäid suhteliselt samale tasemele eelmise kvartaliga võrreldes. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega ehk 6,8 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta teises kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis mulluse teise kvartaliga võrreldes 8,5 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta teises kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes 2016. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam 12,9 protsenti mäetööstuse, 10,5 protsenti info ja side, 9,9 protsenti energeetika, ning 9,9 protsenti kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.

Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses, kus see langes 0,6 protsenti ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis, kus brutokuupalk kasvas 1,8 protsenti.

Brutokuupalga aastakasv oli teises kvartalis kiirem ehk 8,8 protsenti välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning 7,9 protsendiga riigiasutustes ja -ettevõtetes ning aeglasem ehk 6,7 protsenti kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja Eesti 5,8 protsenti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5,8%).

Maakonniti oli 2017. aasta teises kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk 1372 eurot Harjumaal ja 1227 eurot Tartumaal ning madalaim 869 eurot Hiiu ja 884 eurot Saare maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli teises kvartalis kiireim ehk 14 protsenti Ida-Viru, 11 protsenti Rapla ja 9 protsenti Võru  maakonnas ning brutokuupalk langes 3 protsenti Saare ja 7 protsenti Hiiu maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta teises kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 0,3 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 3,5 protsenti suurem kui mullu teises kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam ehk 15 protsenti haldus- ja abitegevustes, 15 protsenti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning 14 protsenti info- ja side tegevusalal ning vähenes enam ehk 8 protsenti veondus ja laondus tegevusalal, 3 protsenti avalikus halduses ja riigikaitses ning 3 protsenti kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 5 protsenti ja vähenes avalikus sektoris 1 protsendi.

Tänavu teises kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1673 eurot ja tunnis 11,17 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta teise kvartaliga võrreldes 6,7 protsenti.