Eelmisel aastal tuvastasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad kokku 306 kindlustuskelmust, aastatel 2011 ja 2012 oli sama arv vastavalt 327 ja 249. Välja petta üritatud raha maht jäi sarnaselt eelneva aastaga kõrgele tasemele, ulatudes 2,3 miljoni euroni, teatas Eesti Kindlustusseltside Liit.
Jätkus 2012. aastal alanud trend, kus kelmusejuhtumites püüti välja petta korraga väga suuri kindlustushüvitisi - tuvastati neli üle 100 000 euro suurust kindlustuskelmust, mille puhul kokku üritati välja petta 950 000 eurot. Aastal 2012 oli nii suuremahulisi kindlustuskelmuseid kolm ning aastatel 2011 ja 2010 mitte ühtegi.
Kui 2012. aastal olukorrad, kus kindlustusjuhtum lavastati või tahtlikult esile kutsuti, vähenes 78 juhtumile, siis 2013. aastal tõusis nende arv taas varasemale tasemele, ulatudes 119 juhtumini. "Kui muude kelmuse liikide puhul püütakse tegelikult toimunud õnnetusjuhtumit valeandmeid esitades kindlustusjuhtumina esitleda või kindlustusjuhtumis tekkinud kahju pahatahtlikult suurendada, siis lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumites on kogu juhtum välja mõeldud. Sarnase etenduse korraldamine eeldab üldjuhul mitme inimese osalemist, algkapitali ja teadlikku kuritegelikku käitumist. Juhtumite sagenemise ja summade kasvamine viitab, et karistada saamise risk kelme piisavalt ei heiduta," ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse juht Erik Ernits.
2013. aasta puhul väärib liidu hinnangul esiletõstmist kindlustuskelmusega seotud põhjalik analüüs riigikohtus, kus leiti selgesõnaliselt, et kindlustuskelmuse saab toime panna ka isik, kes ise ei ole kindlustuslepingut sõlminud, kuid kes kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi esile kutsuda või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõiget ettekujutust luua aitasid.
Selle tõlgenduse kohaselt võib kindlustuskelmuse toimepanijaks osutuda ka näiteks perearst, kes teadlikult valetõendi väljastab, et patsient reisikindlustuse hüvitise saaks või remondiettevõte, kes pahatahtlikult sõiduki kahjustused tegelikest suuremaks valetab, et sõidukikahju omavastutus sinna ära peita.
Eesti Kindlustusseltside Liit on Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav organisatsioon, mis loodi 15. veebruaril 1993. aastal. Kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad on liidu liikmed. Kindlustusseltside Liit on omakorda Euroopa kindlustusandjate ühenduse Insurance Europe liige. Liit teeb koostööd Eesti Liikluskindlustuse Fondiga, mille liikmeteks on liikluskindlustuse kindlustusandjad.
