gif Company 930x140 ee

 

09.08.2019 Reede

Kaupade eksport ja import vähenesid juunis aastaga 8 protsenti

Nii kaupade eksport kui ka import vähenesid tänavu juunis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 8 protsenti.

Kõige rohkem vähenes juunis mineraalsetete toodete kaubavahetus. Esimesel poolaastal suurenes kaupade eksport 5 protsenti ja import 2 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga, teatas statistikaamet.

Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 124 miljonit eurot, mis oli 10 miljonit eurot vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid juunis Soome, kuhu läks 16 protsenti kogu kaupade ekspordist. Järgnesid Rootsi 12 protsendiga ja Läti 9 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid, näiteks puitmaju, ning transpordivahendeid, sealhulgas laevu. Lätti eksportis Eesti enim põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid.

Enim ehk 43 miljonit eurot vähenes eksport Singapuri, 31 miljoni euroga järgnes Läti ja 27 miljoni euroga Norra. Singapuri ja Lätti vähenes mineraalsete toodete ning Norra mitmesuguste tööstustoodete, näiteks puitmajade väljavedu. Enim ehk 26 miljoni euro võrra suurenes eksport Taani.

Kaupadest eksporditi juunis kõige rohkem elektriseadmeid, mis moodustas 16 protsenti kogu kaupade ekspordist. Mineraalseid tooteid eksporditi 12 protsenti ning puitu ja puittooteid 10 protsenti. Enim ehk 59 miljonit eurot vähenes mineraalsete toodete väljavedu, puidu ja puittoodete eksport vähenes 20 miljoni euro võrra. Samal ajal suurenes enim transpordivahendite väljavedu.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas juunis 72 protsenti kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes 10 protsenti, kuid re-eksport jäi möödunud aasta tasemele. Eesti päritolu kaupade ekspordis vähenes enim mineraalsete toodete – gaasiõlide, põlevkivi ja kütteõli – ja puidu ja puittoodete väljavedu.

2019. aasta juunis imporditi kõige enam kaupu Soomest, kust tuli 13 protsenti kogu kaupade impordist. Järgnesid Rootsi 11 protsendiga ning Leedu ja Saksamaa mõlemad 10 protsendiga. Soomest imporditi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning elektriseadmeid, Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Leedust mineraalseid tooteid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi masinaid.

Kõige rohkem ehk 42 miljoni euro võrra vähenes import Valgevenest, järgnesid 17 miljoni euroga Suurbritannia ja 16 miljoni euroga Holland. Valgevenest ja Suurbritanniast imporditi vähem mineraalseid tooteid ning Hollandist elektriseadmeid. Samal ajal suurenes kaupade sissevedu enim ehk 27 miljoni euro võrra Rootsist, kust imporditi rohkem elektriseadmeid.

Kaupadest imporditi Eestisse enim transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid, mõlema osatähtsus moodustas 13 protsenti kogu kaupade impordist, elektriseadmed moodustasid impordist aga 12 protsenti. Enim ehk 80 miljoni euro võrra vähenes mineraalsete toodete sissevedu, ning 22 miljoni euro võrra elektriseadmete import. Kõige rohkem ehk 23 miljoni euro võrra suurenes transpordivahendite sissevedu.

Selle aasta teises kvartalis eksporditi kaupu 3,8 miljardi euro väärtuses ja imporditi 4,1 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli teises kvartalis 382 miljonit eurot, mullu samal ajal aga 447 miljonit eurot.

2019. aasta teises kvartalis suurenes eksport 1 protsendi võrra ja import jäi möödunud aasta teise kvartali tasemele. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga pidurdas ekspordi kasvu enim mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 47 miljoni euro võrra. Enim ehk 39 miljonit eurot suurenes teises kvartalis transpordivahendite eksport ning 25 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Riikide võrdluses on enim ehk 67 miljoni euro võrra suurenenud eksport Hollandisse, 58 miljoni euro võrra USA-sse ja 56 miljoni euro võrra Hispaaniasse. Eksport on enim ehk 47 miljoni euro võrra vähenenud Lätti ja 42 miljoni euro võrra Singapuri.

Teise kvartali importi mõjutas märkimisväärselt mineraalsete toodete sisseveo vähenemine 151 miljoni euro võrra, nii suurt langust ei suutnud kompenseerida ka 44-miljonine transpordivahendite, 32- miljonine põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning 25-miljonine keemiatööstusetooraine ja toodete sisseveo suurenemine.

Riikide arvestuses suurenes import enim 84 miljoni euro võrra Rootsist ja 37 miljoni euro võrra Venemaalt ning vähenes enim ehk 111 miljonit eurot Valgevenest ja 52 miljonit eurot Hollandist.

Toetajad

Suno 365 logo 10  StandardBooks200px

gif Company 930x140 ee

 

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes