24.09.2020 Neljapäev

Kas EL väliskaubanduslepingutest on meie ettevõtjatele kasu?

Euroopa Komisjon (EK) on kohustatud andma igal aastal aru Euroopa Liidu kõige olulisemate kaubanduslepingute rakendamisest. Aastaaruandes antakse ülevaade ELi kaubandusvõrgustikust, mõõdetakse üksikute vabakaubanduslepingute edusamme ja tulemusi ning juhitakse tähelepanu rakendamisel esinevatele puudustele. Seekordsest aruandest järeldub, et vabakaubanduslepingute mõju ei ole piisavalt suur.

Praegu on ELil maailma suurim kaubandusvõrgustik: 44 sooduskaubanduslepingut hõlmavad 76 riiki.
Praegu on ELil maailma suurim kaubandusvõrgustik: 44 sooduskaubanduslepingut hõlmavad 76 riiki. Foto: pixabay

Praegu on ELil maailma suurim kaubandusvõrgustik: 44 sooduskaubanduslepingut hõlmavad 76 riiki.
Samuti saab eristada ka erinevaid väliskaubanduslepinguid:

  • nn esimese põlvkonna kaubanduslepingud, mis on sõlmitud enne 2006. aastat ja milles keskendutakse tariifide kaotamisele;
  • nn uue põlvkonna lepingud, mis hõlmavad uusi valdkondi, sealhulgas teenuseid, investeeringuid, riigihankeid, konkurentsi, subsiidiume, regulatiivseid küsimusi ja kestlikku arengut;
  • põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, mis süvendavad majandussuhteid ELi ja selle naaberriikide vahel;
  • majanduspartnerluslepingud, milles keskendutakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna arenguvajadustele.

Aruandest järeldub, et soodustusi kasutatakse vähe

Idee järgi luuakse vabakaubanduslepingutega ettevõtjatele raamistik, et arendada pikaajalisi suhteid uute klientide ja tarnijatega, haarata kinni võimalustest uutes riikides ja vastavalt oma vajadustele kasutada ära paremaid tingimusi, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Seetõttu on vabakaubanduslepingute rakendamise oluliseks näitajaks ettevõtjate poolt soodustuste kasutamise määr. Aruandest tuli aga välja, et ELi ekspordi puhul partnerriikidesse on soodustuste kasutamise määr üldiselt madalam kui ELi tuleva impordi puhul.

Sellest võime järeldada, et vabakaubanduslepingud ei tööta piisavalt hästi. Põhjused selleks võivad olla erinevad, kuid peamine on see, et EL kaubanduslepingutest saab ettevõtjatel kasu olla ainult siis, kui neil on asjakohane teave nende lepingute sisu kohta ning nad mõistavad, kuidas need praktikas toimivad. See mõistmine aga ei pruugi sugugi kerge olla.

Kui küsimus on konkreetse kauba ekspordis, mille osas vabakaubanduslepingu tulemusena tollitariifid vähenevad või kaovad sootuks, on kasu vahetum ja konkreetsem. Kui aga situatsioonid nii lihtsad ei ole, on ka kasu keerulisem hoomata. Arvestada tuleb veel, et keerukad päritolureeglid ja haldusvormid, mida Euroopa Liidu kaubanduspartnerid ELi ettevõtjatele soodustuste andmiseks nõuavad, võivad osutuda eriti väikeettevõtjate jaoks ebaproportsionaalseks võrreldes nende sõlmitud lepingute mahtudega. Ka Euroopa Komisjon on tõdenud, et tuleb vastu võtta ühiseid meetmeid, et parandada kaubandussoodustuste kasutamist ja suurendada teadlikkust kaubandusoodustustest saadavast kasust iseäranis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas.

Kaubanduskoda saab ettevõtteid aidata

Mis puudutab teadlikkuse tõstmist ja ettevõtjate praktilist abistamist, siis Koda omalt poolt tegeleb igapäevaselt, nii läbi erinevate koolituste ja seminaride korraldamise kui kontaktürituste ja väliskaubandusalase nõustamisega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes