11.06.2018 Esmaspäev

Jooksevkonto peegeldab suurt kaubavahetuse puudujääki

Kristo Aab, ökonomist
Kristo Aab, ökonomist Eesti Pank
  • Jooksevkonto viitab varasemast aktiivsemale investeerimistegevusele
  • Majanduse põhinäitajaid moonutavad üksikud suured tehingud
  • Majanduse välismaalt rahastamise osas suuri muutusi ei toimunud

Jooksevkonto puudujääk esimeses kvartalis oli 35 miljonit eurot (–0,6% SKT-st), milles ei ole midagi ebatavalist. Esimeses kvartalis on jooksevkonto puudujäägi põhjused peamiselt hooajalised. Aasta alguses on teenuste väliskaubanduse ülejääk reisi- ja veoteenuste vähese ekspordi tõttu tavaliselt aasta väikseim ning tulude netoväljavool [1] aasta suurim, kuna Euroopa Liidu eelarvesse tehakse mahukaid makseid. Tänavu esimeses kvartalis kasvas veoteenuste eksport küll üsna kiiresti, kuid kaupade konto puudujääk oli möödunud aastaga võrreldes ligemale kaks korda suurem. Kiirenev kaupade sisseveo kasv iseloomustab järjest aktiivsemat investeerimistegevust. Jättes kõrvale eelmise aasta alguses toimunud ühekordse suuremahulise imporditehingu transpordisektoris, kasvas kapitalikaupade sissevedu väliskaubandusstatistika andmetel tänavu esimeses kvartalis eelmise aastaga võrreldes ligemale 8%. Hiljuti avaldatud majanduskasvu statistika näitas esimeses kvartalis investeeringute 8% langust, kuid ka sealt ilmneb, et näitaja on tugevalt mõjutatud üksikutest tehingutest, ilma milleta olnuks investeeringute kasv ligikaudu 3%. Kuigi investeerimisaktiivsus on viimasel ajal kasvanud, on investeeringute üldine tase endiselt madal nii ajaloolises võrdluses kui ka võrdluses teiste Euroopa riikidega.

Eestisse tehtud investeeringud olid mõnevõrra suuremad kui Eestist välja tehtud investeeringud. Investeeringute netosissevoolu taga olid peamiselt pangandussüsteem ning valitsemissektor (Euroopa Liidu välisabi). Otseinvesteeringud Eestisse kahanesid teist kvartalit järjest, kuid muutused olid üsna väikesed. Omakapitaliinvesteeringud vähenesid, seejuures vähenes krediidiasutuste dividendimaksete tõttu ka Eestis reinvesteeritud tulu, mis on üsna haruldane. Võla iseloomuga otseinvesteeringute suurenemine tasakaalustas küll välisomanduses omakapitali vähenemist, kuid mitte täies mahus.

[1] Netovool on sissevool miinus väljavool. Kui sissevool ületab väljavoolu, on tegemist netosissevooluga. Kui väljavool ületab sissevoolu, on tegemist netoväljavooluga.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes