06.02.2019 Kolmapäev

Jäätmekäitlejad: sihtarvude saavutamine nõuab valdkonna restarti

Jäätmed kasvavad üle pea.
Jäätmed kasvavad üle pea. Pixabay

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimehe Aivar Lõhmuse sõnul nõuab jäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamine jäätmekäitlusvaldkonna täielikku ülevaatamist ning osapoolte õiguste ja kohustuste riigiüleselt ühtset ja selget määratlemist.

"Eestis kehtib ka sortimismäärus, aga seni lahendab iga omavalitsus jäätmete sortimist omamoodi. On omavalitsusi, kus kogutakse ainult segaolmejäätmeid, kuid samas on ka neid omavalitsusi, kus on korraldatud ka paberi/papi ja biolagunevate jäätmete kogumine. Jäätmekäitlejatena näeme, et nii väikses riigis nagu on Eesti, peaks olema probleem lahendatud ühtselt ning et probleem saaks sisuliselt lahendatud, peaks ka omavalitsus tundma, et ka temal on sihtarv täita, mitte ainult riigil. Samuti on oluline roll erasektoril," ütles Lõhmus pressiteate vahendusel.

Jäätmekäitlejate liidu ettepanekud, mis võiksid aidata Eesti materjalina ringlussevõtu tõusu poole, puudutaksid tööstus-, biolagunevaid ja pakendijäätmeid. "Meie meelest on oluline, et riik tagaks tööstusjäätmete eraldi kogumise olmejäätmetest, sest tööstusjäätmete viskamine korraldatud jäätmeveo raames olmejäätmete mahutites suurendab ja moonutab olmejäätmete kogust, mis omakorda mõjutab ringlussevõtu sihtarvu saavutamist," lisas Lõhmus.

"Mis puudutab biojäätmeid, siis on Eestis biolagunevate jäätmete liigiti kogumine kohustuslik, kuid rakendamine on siiani olnud nõrk. Me arvame, et on oluline biolagunevate jäätmete kohustusliku liigiti kogumise rakendamine. Ning mis puudutab pakendeid, siis näeme lahendusena parema ja kliendisõbralikuma süsteemi kehtestamisel pakendite kohtkogumise juurutamist läbi tootjavastutussüsteemi," märkis Lõhmus.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit asutati 1996. aastal ning katusorganisatsiooni kuulub ligi 25 jäätmekäitluse valdkonnas tegutsevat ettevõtet üle Eesti. Liidu eesmärk on üleriigiliselt korraldada jäätmekäitluse alal tegutsevate ettevõtete ühistegevust ja esindada oma liikmete ühishuve.

Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas jaanuari lõpus, et jäätmeseaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute ja huvigruppidega peetud arutelude põhjal on eelnõu vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes