07.02.2011 Esmaspäev

Jaanuari tarbijahinnaindeksis erilisi muudatusi ei olnud

Kaubad olid 2010. aasta jaanuariga võrreldes 6,5% ja teenused 3,0% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta jaanuariga võrreldes tõusnud 6,2% ja mittereguleeritavad hinnad 4,9%.

Eelmise aasta jaanuariga võrreldes mõjutas indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 11,4%-line kallinemine, mis andis kogutõusust poole. Sellest omakorda poole andsid aastataguse ajaga võrreldes 18,4% kallimad piimatooted ja 11,9% kallimad jahutooted ning kolmandiku aastaga 27% kallinenud köögivili ja 23% kallinenud värske puuvili. Suuremat mõju avaldas veel elektri, soojusenergia ja kütte 6,1%-line ja mootorikütuse 12,7%-line kallinemine, mis kokku andsid indeksi kogumuutusest ligi neljandiku. Mullu sama ajaga võrreldes on enim kallinenud õunad (47%) ja kohv (41,2%). Üle 30%-lise hinnatõusu on läbi teinud veel värske köögivili (36%), piim (35%), tangained (29%) ja kartul (30,6%).

Detsembriga võrreldes oli jaanuaris tarbijahinnaindeksi suurim mõjutaja elektri, soojusenergia ja kütte odavnemine, kusjuures elekter odavnes 2%, soojusenergia 1,2% ja gaas 8%. Suuremat mõju avaldasid veel rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid, mootorikütuse 2,9%-line kallinemine, värske köögivilja ligi 10%-line odavnemine, kohvi soodusmüükide lõppemine, suhkru kallinemine, lennupiletite sooduspakkumised ja väljaspool kodu söömise kallinemine. Võrreldes detsembriga olid jaanuaris kurgid üle kolmandiku, tomatid neljandiku ning lennupileteid ligi viiendiku odavamad. Viinamari oli 26%, hiina kapsas 19% ja suhkur 13,4% kallim.

2011. aasta jaanuaris on 2–3% võrra hindu tõstnud paljud teenuste pakkujad, samuti on hinnad keskmiselt 1,8% tõusnud toitlustusasutustes.

Eurole üleminekuga seotud hindade ümardamisest tekkinud muutused jäid valdavalt -0,2% ja +0,2% piiridesse.

Seoses elanikkonna tarbimisstruktuuri ja hindade pideva muutumisega ajakohastab Statistikaamet tarbijahinnaindeksi kaalusüsteemi ja arvutuste aluseks olevaid esinduskaupu igal aastal. 2011. aastal vastab tarbijahinnaindeksi kaalusüsteem elanikkonna 2010. aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Arvutuste aluseks olevateks baashindadeks on 2010. aasta detsembri hinnad. Varasemate perioodidega võrdluse saamiseks jätkatakse tarbijahinnaindeksi avaldamist baasil 1997 = 100. Ühendavaks kuuks on detsember 2010.

Tabelis on ära toodud nii 2010. aastal kasutatud kulutuste struktuur kui ka alates 2011. aasta jaanuari indeksist kasutatav kulutuste struktuur ehk kulutuste gruppide osakaalud.

Tarbijahinnaindeksi (THI) muutus kaubagrupiti, jaanuar 2011

Kaubagrupp Kaubagrupi
osakaal
indeksis 2010,
Kaubagrupi
osakaal
indeksis 2011,
THI muutus, %
detsember 2010 –
jaanuar 2011
jaanuar 2010 –
jaanuar 2011
KOKKU 1000,0 1000,0 0,0 5,3
Toit ja mittealkohoolsed joogid 235,7 242,1 0,4 11,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas 77,4 77,7 0,1 5,2
Riietus ja jalatsid 57,1 54,1 -3,0 3,8
Eluase 169,7 177,3 -0,7 5,0
Majapidamine 45,5 44,9 0,1 -0,9
Tervishoid 44,5 41,2 0,3 0,3
Transport 133,7 132,2 0,8 5,0
Side 50,3 49,0 -0,5 2,3
Vaba aeg 73,8 81,3 -0,6 1,0
Haridus ja lasteasutused 18,3 17,2 0,7 2,8
Söömine väljaspool kodu, majutus 37,4 31,6 1,4 2,4
Mitmesugused kaubad ja teenused 56,6 51,4 0,8 2,1

 Statistikaamet


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255