Jaanuaris eksporditi Eestist kaupu 1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot kahanedes aastaga 48,5 protsenti. Impordi languse taga on 2017. aasta jaanuaris toimunud üksiktehingud transpordivahenditega. Neid tehinguid arvestamata suurenes import selle aasta jaanuaris 11 protsenti, teatas statistikaamet.
Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid jaanuaris Soome, 17 protsendiga Eesti koguekspordist, Rootsi 12 protsendiga ja Läti 10 protsendiga. Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ja mitmesuguseid tööstustooteid nagu näiteks puitmaju, patju ja tekke, Lätti mineraalseid tooteid nagu elektrienergiat ja kütuselisandeid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupu nagu piim ja õlu ning transpordivahendeid ehk sõiduautosid.
Eksport suurenes enim 27 miljoni euroga Soome, 15 miljoni euroga Kanadasse ja 14 miljoni euroga Lätti. Suurenes elektriseadmete ja metalltoodete väljavedu Soome, samuti suurenes mineraalsete toodete väljavedu Kanadasse ning transpordivahendite väljavedu Lätti. Eksport vähenes 17 miljoni euroga enim Rootsi, kuhu veeti vähem elektriseadmeid.
Kaupadest eksporditi jaanuaris enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim suurenes 20 miljoni euroga transpordivahendite, 17 miljoni euroga mehaaniliste masinate ning 16 miljoni euroga mineraalsete toodete väljavedu. Samal ajal vähenes 6 miljoni euroga keemiatööstuse tooraine ja toodete eksport.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta jaanuaris 74 protsenti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes 11 protsenti ja re-eksport 4 protsenti. Enim suurenes Eesti päritolu mineraalsete toodete nagu kütuselisandid ja põlevkivikütteõli, mehaaniliste masinate ning mitmesuguste tööstustoodete nagu puitmajade ja mööbli eksport. Peamiste sihtriikide seas oli Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus suurim enam kui 90 protsendiga ekspordis Holland, Rootsi ja Taani.
Jaanuaris imporditi kõige enam kaupu 13 protsendiga Soomest, 10 protsendiga Saksamaalt, 9 protsendiga Rootsist ja 9 protsendiga Lätist. Soomest imporditi kõige rohkem elektriseadmeid ning mineraalseid tooteid nagu mootorikütus ja elektrienergia, Saksamaalt ja Rootsist transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Lätist põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning mineraalseid tooteid.
Kõige rohkem vähenes 203 miljoni euroga import Soomest, 37 miljoni euroga Leedust ja 23 miljoni euroga Poolast. Soomest ja Poolast imporditi vähem transpordivahendeid ning Leedust mineraalseid tooteid. Enim suurenes import 38 miljoni euroga ehk ligi 5 korda Valgevenest, 26 miljoni euroga Lätist ja 24 miljoni euroga Rootsist. Valgevenest ja Lätist toodi rohkem mineraalseid tooteid ja Rootsist transpordivahendeid.
Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning transpordivahendeid. Enim vähenes transpordivahendite sissevedu. Suurenes 28 miljoni euroga mehaaniliste masinate, 24 miljoni euroga metalli ja metalltoodete ning 18 miljoni euroga elektriseadmete import.
2018. aasta jaanuaris vähenes võrreldes 2017. aasta sama kuuga väliskaubanduse ekspordi mahuindeks 3 protsenti ja impordi mahuindeks 1 protsendi.
