Alates käesoleva aasta maikuust kogub ja avaldab Eesti Pank statistikat interneti kaudu tehtavate ostude kohta. Statistika kohaselt on eestimaalased maikuust saadik ostnud internetist kaupu ja teenuseid ligikaudu 126 miljoni euro väärtuses 1, kasutades makseviisina Pangalingi teenust või tasudes internetis pangakaardiga.
Alates käesoleva aasta maikuust kogub ja avaldab Eesti Pank statistikat interneti kaudu tehtavate ostude kohta. Statistika kohaselt on eestimaalased maikuust saadik ostnud internetist kaupu ja teenuseid ligikaudu 126 miljoni euro väärtuses 1, kasutades makseviisina Pangalingi teenust või tasudes internetis pangakaardiga.
94% riigisisestest internetikaubanduse maksetest tehti otse pangakontolt, kasutades Pangalingi teenust. Pangakaartidega tasusid eestimaalased 87% ulatuses teistest riikidest tehtavate internetiostude eest. 51% sellistest maksetest tehti krediitkaardiga ja 49% krediitkaardi funktsiooniga deebetkaardiga. Umbes pooled pangakaardiga internetiostude eest tasujatest kasutasid väljaspool Eestit väljastatud kaarte.
Statistikaameti andmetel on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis alates 2005. aastast pea kolmekordistunud (70 000-lt 2005. aastal 210 000-ni 2011. aastal). Üle poole (54%) internetist ostjatest on naised. Ligikaudu kolmandiku interneti teel tehtud ostudest moodustavad kontserdi-, kino-, teatri- jm piletid ning samuti umbes kolmandiku reisi- ja majutusteenused. 26% moodustavad rõivad ja sporditarbed ning 15% raamatud, ajakirjad ja e-õppematerjalid.
Eurostati 2011. aasta lõpu andmetel on internetist kaupu või teenuseid tellinud isikute osakaal Eestis umbes kaks korda väiksem kui Euroopa Liidus (vastavalt 16% ja 34%). Samas on internetikaubanduse kasutajate arv Eestis viimase seitsme aasta jooksul suurenenud keskmiselt 24% aastas (Euroopa Liidus 13%). Edaspidi kasvab internetikaubanduse kasutajate arv tõenäoliselt veelgi, sest 2011. aasta TNS Emori uuringu 2 kohaselt plaanis iga viies elanik käesoleval aastal osta välismaistelt kaupmeestelt.
