Kui lepinguid oli 2022. aasta esimese poolega võrreldes 10% vähem, siis väikelaenu keskmine summa oli varasemast suurem. Väikelaenu võeti selle aasta esimeses pooles keskmiselt 872 eurot ja aasta varem 841 eurot.
Tagatiseta väikelaenu all mõeldakse tarbimislaenu, mis ei ole järelmaks, liising ega elamukinnisvaraga seotud krediit ja mis tehakse tarbijale kättesaadavaks rahas.
Ka uusi järelmaksulepinguid sõlmisid Eestis tegutsevad mittepankadest krediidiandjad mullu esimese kuue kuu jooksul 36% vähem ehk 45 574. Järelmaksu keskmine summa kasvas samal ajal 11% ja oli 929 eurot. Pankadest võeti kaupade ja teenuste soetamiseks tarbimislaenusid 15% rohkem ehk 66 623 korral. Pangast võetud tarbimislaen oli keskmiselt 2206 eurot, mis on mõnevõrra väiksem kui aasta tagasi. 2022. aasta esimesel poolel oli pangast võetud tarbimislaenu keskmine summa 2251 eurot.
Sõiduki liisingulepinguid sõlmiti 2023. aasta esimesel poolel 11% vähem ehk 8576 korral. Liisingulepingu keskmine summa oli aasta esimesel poolel 19 273 eurot, aasta varem oli see 18 701 eurot.
Finantsinspektsioon tuletab regulaarselt tarbijatele meelde, et laenu võtmise otsus tuleb põhjalikult läbi kaaluda ja krediidiandjale tohib esitada oma finantsseisu kohta vaid tõest infot. Krediidiandjagi peab laenu andes vastutustundlikuks jääma ja kontrollima enne tarbimislaenu andmist tarbija krediidivõimelisust. Selle aasta kuue esimese kuu jooksul pidi inspektsioon tegema neljale krediidiandjale ettekirjutuse, millega nõudis vastutustundliku laenamise nõuete rikkumise kõrvaldamist.
Juuni lõpu seisuga tegutses Eestis 51 krediidiandjat ja 7 krediidivahendajat. Kuue kuuga sõlmisid nad eraisikutega 328 717 laenulepingut 454 miljoni euro eest. Kokku ulatus krediidiandjate tarbimislaenude portfell 1,5 miljardi euroni.
