Euroopa keskmine töötajate koondamise protsent samal põhjusel on isegi kõrgem. 40 protsenti Euroopa ettevõtetest ei palka uusi töötajaid ning 26 protsenti ettevõtetest peab töötajaid koondama hilinenud maksete tõttu.
55 protsenti uuringus osalenud 10 000 ettevõtjast tunnistasid, et hilinenud maksed ja kasvav krediidikahjum mõjutavad nende tegevust negatiivselt. 36 protsenti vastajatest tõdes, et nende ettevõtte püsimajäämine on ohus. Iga teise vastaja arvates takistavad hilinenud maksed ettevõtte kasvu.
Hoolimata sellest, et Euroopas tasutakse arveid kiiremini võrreldes eelmise aastaga on lootusetute võlgnevuste osakaal kasvanud aastaga 3,1 protsendini kogukäibest ehk 360 miljardi euroni.
Kui Euroopa ettevõtted tasuvad arveid keskmiselt 47 päeva jooksul arve väljastamisest alates, siis Eestis on see aeg 35 päeva. Eesti avalikus sektoris kulub arvete tasumiseks keskmiselt 25 päeva, samal ajal kui Euroopas kulub aega üle kahe korra rohkem ehk 58 päeva.
Kui Eestis on ebatõenäoliselt laekuvate arvete osakaal Euroopa keskmisest paari protsendipunkti võrra madalam ehk 2,9 protsenti, siis näiteks Lätil on lootusetuid võlgu juba 5,3 protsenti aastasest kogukäibest.
Võrreldes paljude Euroopa riikidega on Eestis maksetega viivitamine tarbijate ja ettevõtete poolt kasvanud võrrledes eelmise aastaga. Lisaks on üle 90 päeva võlas olevate arvete osakaal Eestis neli korda suurem kui põhjanaabril Soomel, vastavalt 16 ja 4 protsenti kõikidest väljastatud arvetest.
Uuringu järgi 64 protsenti Eesti ja 72 protsenti Euroopa ettevõtjatest leiab, et majanduse taastumine ei ole viimasel kolmel kuul positiivset mõju avaldanud. Samal ajal on positiivset mõju märganud 30 protsenti Eesti ja Hispaania vastajatest, 36 protsenti Hollandi, 37 protsenti Taani ja suisa 44 protsenti Leedu ettevõtjatest.
Intrum Justitia 2014. aasta Euroopa ettevõtete maksekäitumise ja -riskide uuring viidi läbi 31 Euroopa riigis ning lisaks ka Venemaal ja Türgis. Küsitlusele vastas üle 10 000 ettevõtte.
