"Eesti oma võlakirjades ma praegu lahendust ei näe. Võib-olla tulevikus, kui majandus on madalseisus, võiks olla põhjust stimuleerida," ütles Hansson.
"Praegu on Eesti majandus tasakaalu lähedal, palgakasv on meil juba üle 6 protsendi aastas, mis ei ole kooskõlas tootlikkuse kasvuga. Kui hakkaks nüüd kõvasti raha sisse laenama ja ehitama, suureneksid pinged tööturul ja palgakasv kiireneks veelgi," märkis ta.
"Lühiajaliselt on see töötajatele tore, aga mujal majanduses on kindlasti ettevõtteid, kes ei pea sellele vastu ja lähevad pankrotti. Me ei tohiks suurendada majanduse tsüklilisust," lisas Hansson.
Euroopa Keskpanga rahapoliitika juures paneb Hanssonit muretsema võimalikud kõrvalmõjud turuosalistele ja valitsuste poliitikale. "Näiteks mõju finantsstabiilsusele – kui vara hind tõuseb, võime varem või hiljem selle mulliks ümber nimetada. Ja ka see, et muidu konservatiivsed turuosalised võivad hakata ebaloomulikult suuri riske võtma," märkis Hansson.
"Teine on mõju valitsustele – arvan, et mida kergem on valitsuste elu, seda vähem tõenäolised on vajalikud reformid. Inimesed on inimesed, poliitikud on poliitikud ja kui antakse võimalus kergemini hingata, siis nii mõnigi seda teeb," lisas ta.
