19.04.2021 Esmaspäev

FI: vaatamata kriisile on finantsteenuste mahud kasvanud

Finantsinspektsiooni (FI) teatel mõjutasid mullu Eesti finantssektori teenuste arengut enim koroonakriis ja kavandatav pensionireform, kuid enamiku finantsteenuste koondmahud siiski kasvasid.

Eluasemelaenu võeti mullu mõnevõrra rohkem.
Eluasemelaenu võeti mullu mõnevõrra rohkem. Foto: pixabay

Hoiuste koondjääk kasvas 2020. aastal väga kiiresti – 20 protsendi ehk 4,1 miljardi euro võrra, 2019. aastal oli kasv 12 protsenti. Hoiuste kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiuste hoiustele, mille jääk kasvas aastaga 27 protsendi ehk 4,4 miljardi euro võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 13 protsendi ehk 500 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpus paigutatud kokku 23,9 miljardit eurot, teatas FI.

Pankade Eesti laenuportfellide koondjääk kasvas 2020. aastal sama kiiresti kui eelmisel aastal – 4 protsenti ehk 857 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli pankade koondlaenuportfelli suurus 20,7 miljardit eurot. Samas krediidiandjate tarbijalaenude koondjäägi kasv aeglustus 2 protsenti ehk 23 miljonit eurot ning ulatus aasta lõpus 1,19 miljardi euroni.

Eluasemelaenu võeti mullu mõnevõrra rohkem. Samas nõudlus mitmete finantsteenuste vastu vähenes – näiteks kindlustuses mõjutas koroonakriis kõige rohkem reisikindlustuse müüki, kuna piirangute tulemusel vähenes reisimine olulisel määral. Vähenes ka liikluskindlustuse kindlustusmaksete maht.

Koroonaviiruse leviku ohust tingitud ebakindlus majanduses pärssis ka tarbijate aktiivsust uute tarbimislaenude võtmisel. Elukindlustuses omas suurt mõju 2021. aasta alguses jõustunud pensionireform, mis võimaldab inimesel raha otse fondist välja võtta ja kindlustusandjaga pensionilepingut mitte sõlmida.

Investeerimisteenustega seotud mahud enamasti kasvasid – pensionifondide varade maht suurenes 12 protsenti, investeeringud välisfondidesse kasvasid 8 protsenti. Avalike investeerimisfondide varade maht aga vähenes 4 protsendi võrra. Individuaalportfellide koondmaht kasvas 15 protsenti. Samas muud otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse kasvasid aktsiate arvelt 46 protsenti.

Kokkuvõttes kasvas 2020. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sealhulgas investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 6 protsenti ja ulatus aasta lõpuks 11,4 miljardi euroni.

Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aastaga 27 protsenti, jõudes aasta lõpuks 20,7 miljardi euroni. Kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis ulatus kokku 32 miljardi euroni. Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kahanes 11 protsenti ja moodustas 86 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses langes 4 protsenti 383 miljonile eurole.

255x300

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!