03.07.2017 Esmaspäev

Ettevõtjad: mugavusteenus võimaldab optimeerida ettevõtte halduskulusid

Täisteenusliisingut kasutavate ettevõtete osakaal kõikide sõidukeid kasutavate ettevõtete seas on täna veel vähemuses, kuid iseäranis on just täisteenusliising ettevõtetele nii majanduslikult kui ka tehniliselt kasulikum, kui oluline pole auto omamine, vaid optimaalne ja kvaliteetne kasutamine. Kaks rahvusvahelist ettevõtet selgitavad, miks on nad vahetanud pangaliisingu täisteenusliisingu kui mugavusteenuse vastu.

Rahvusvahelisse kontserni kuuluva ehitus-ja kaevandusmasinate ettevõtte Baltem Baltikumi regiooni juht Margus Kisel sõnas, et täisteenusliisingu kasutamine aitab tavalise pangaliisingu asemel hoida kokku ettevõtte raha
ning ka töötajate aega.  Samuti on antud mugavus märksa mõistlikumalt hinnastatud kui aastaid tagasi.

Eestis infovõrgu lahendustega tegeleva ettevõtte AS Võrguvara juhatuse liige Jüri Reitsakas sõnas, et nende ettevõte on aastate jooksul kasutanud erinevaid ettevõtte sõidukipargi halduse võimalusi, kuid ringiga on tagasi jõutud siiski n-ö mugavusteenuse kasutamise juurde, mis on ettevõttele praegu ka majanduslikult mõistlikum. “Kui 1997. aastal kuulsin võimaluse kohta liisida ettevõttele sõiduk koos täisteenustega, siis tundus see ennekõike mugavusteenusena, kuid lihtne arvutus näitas juba tollal, et täisteenusliisingu kasutamisel on ettevõttel võimalik märksa enam aega pühendada oma ettevõtte tegevusele, mitte muretseda töövahendi korrashoiu pärast,” selgitas Reitsakas, kes sõnas, et nüüdseks on teenus pangaliisingu kõrval ka soodsamaks muutunud.

Kisel nentis, et kuna autopargi majandamine ei ole nende ettevõtte põhitegevus, siis seda teenust sisse ostes saavad töötajad keskenduda oma põhitegevusele ning ettevõte ei pea palgal pidama inimest, kes igapäevaselt autodega seotud muresid lahendaks. “Lisaväärtus, miks kapitaliliisingule täisteenust eelistada, on see, et kui tavaliselt tuleb raamatupidamisel eraldiseisvate arvetena käsitleda liisingut, kindlustusi, tehnoülevaatust, kütust ja tarvikuid, hooldusi ja remonte, rehvivahetusi jne, siis täisteenusliisingu korral on kõik need kulud ühel arvel, hoides taas ettevõtte töötajate aega kokku ja lihtsustades ka arvepidamist,” sõnas Kisel.

Suurem vabadus

Reitsakas lisas, et täisteenusliisingu kasutamise suurimaks eeliseks on nende hinnangul ka võimalus liising katkestada siis, kui äriolukord muutub. “Pangalt sõidukit liisingusse võttes tuleb liisingu katkestamisel auto välja osta. Täisteenusliisinguna autot kasutades aga sellist ohtu ei ole. See annab ettevõtetele märksa suurema vabaduse ja võimaldab riske paremini hallata,” nentis AS Võrguvara juhatuse liige.

Mõlemad ettevõtte esindajad juhtisid tähelepanu sellele, et kuigi täisteenusliisingu kasutamine võib esmalt tunduda kui mugavusteenus, kus kogu sõidukite halduse osa kasutajate asemel ära tehakse, siis on just täisteenuse liisingutingimused kasulikud nii ettevõtte rahakotile kui ka töötajate tööajale, mida saab panustada reaalse töö tegemisele.

Fookus ettevõtte põhitegevusel

Baltikumis täisteenusliisingut pakkuv ettevõtte AVIS Eesti müügi- ja turundusjuht Villi Tõld sõnas, et erinevalt pangaliisingu kaudu auto liisimisest sõltub täisteenusliisingu teenusepakett suuresti kliendist ning tema tegevusspetsiifikast ning pannakse kokku lähtudes kliendi personaalsetest vajadustest, mitte standardsetest liisingutingimustest.

“Kuigi ettevõtetele võib tunduda täisteenusliising kallis mugavusteenus, siis tegelikkuses on täisteenusliisingu kontseptsioon ning põhiline eesmärk kliendi sõidukipargiga seonduvate kulude vähendamine ning aja kokkuhoidmine, mis võimaldaks sõiduki kasutajal keskenduda enda põhitegevusele, mitte autopargi haldamisele,” selgitas Tõld.

Avise esindaja sõnul näitab tagasiside, et ettevõtte seisukohast on täisteenusliisingu eeliseks professionaalne abi alates sõiduki ostuprotsessist ja igakuisest haldusest, kuni sõiduki tagastuseni.

“Kliendil aidatakse leida sõiduk ratsionaalsetel alustel, nii et see vastaks ettevõtte kõikidele vajadustele. Analüüsitakse, mis on soetatava sõiduki kasutusotstarve, milline on läbisõit kasutusperioodil ning vaadeldakse regulaarsete tehnohoolduste sagedust ja maksumust, keskmist kütusetarbimist, rehvimõõte, tootjapoolse garantii tingimusi ja muid kulusid – kui neid tingimusi täita vastavalt ettevõtte vajadustele, on võimalik säästa sõiduki kasutusperioodil sadu kui mitte tuhandeid eurosid,” sõnas Tõld, tuues näite, et kui 25 autoga ettevõtte iga sõitja vähendaks keskmist kütusekulu 1l/100km, siis aastas hoiaks kogu ettevõte kütusetarbimiselt kokku ca 8000 eurot. Seejuures on vaid 1l/100km kohta keskmist kütusetarbimist vähendada suhteliselt lihtne.

Baltemi regiooni juht Margus Kisel sõnas samas, et rahalise säästu kõrval vähemalt sama tähtis ka ajaline kokkuhoid ehk ettevõtte töötajad saavad tööajal tegeleda tööga, mitte töövahendite korrashoiuga. “Kuigi Baltemi autopark on alles samm-sammult täisteenusliisingule üle minemas, siis näeme juba praegu, et eelised on käegakatsutavad ning tänu AVISele saavutame ka sõidukeid soetades parema ostuhinna,” lausus Kisel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255