Hoolimata majanduskasvu aeglustumisest ei ole Eesti ettevõtete maksevõime halvenenud, vähenenud on maksuvõlgade ja maksehäiretega ettevõtete osakaal ning viivislaenude osakaal laenuportfellis, märkis Eesti Panga asepresident Madis Müller täna ülevaadet tutvustades.
Majapidamiste maksevõimega seotud riske on lisaks madalatele intressikuludele aidanud vähendada ka soodne areng tööturul. "Palgakasv on olnud kiirem kui inflatsioon, ja on jõudnud tasemele, mis Eesti Panga hinnangul ei saa enam palju kasvada, ka tööpuudus on jätkuvalt languses," märkis Müller.
Kinnisvarahinnad on küll kasvanud nominaalsest SKP-st kiiremini, kuid sealjuures ei ole oluliselt kasvanud eluasemelaenude osakaal pankade laenuportfellis. "On tekkinud olukord, kus inimesed, kel on sääste, otsivad alternatiive pangahoiuste madalatele intressidele," rääkis Müller. "Oluline osa kinnisvaratehingutest tehakse ilma pangalaene kasutamata," ütles ta ja lisas, et kinnisvarahindade tõus ei ole kaugeltki laiapõhjaline, vaid koondunud keskustesse.
Kinnisvarahindade kiiret kasvu tõi välja ka Eesti Panga president Ardo Hansson, kelle sõnul võib kiire kasv nii pankadele kui klientidele tekitada ebamõistlikke kiire kasvu jätkumise ootusi, mis võiks suurendada kinnisvaralaenude sektori riske. Kinnisvarahindade ja palkade kiire kasv võiks tekitada ka spiraali, kus turuosalised hakkavad käituma üha riskantsemalt ja tegelikult olla ohtlikud ka finantsstabiilsusele, märkis ta.
Hansson rõhutas, et samal ajal on pankade ja laenuvõtjate ettevaatlikkuse tõttu laenuturg hindu ikkagi vähe mõjutanud ning see, et laenukasv ei ole hindade tõusu taga on ainult hea. "Finantsstabiilsuse tagamiseks on oluline, et pangad jätkaksid senist ettevaatlikku hoiakut kinnisvaralaenude väljastamisel," ütles Hansson.
