Samas on Tatari sõnul Eesti nendeks riskideks valmistunud pikka aega, tööd on käinud ettevalmistusfaasis 10 aastat ning paar viimast aastat on tehtud ka infrastruktuuri parandusi.
Ka Eleringi juhi Taavi Veskimägi sõnul on riskid realiseerumine varasemast tunduvalt tõenäolisem.
"Risk erakorraliseks eraldumisest ühtsest Venemaa elektrisüsteemist on olnud teada aastaid. Täna on muutunud tõenäosus. Aga see muutus on toimunud üldisest julgeolekuolukorrast tingituna, mitte spetsiifiliselt elektriturust," ütles ta.
Lõplikult on Balti riigid Eleringi juhi selgitusel eraldumiseks valmis 2025. aasta lõpuks, kuna see nõuab suuri taristuinvesteeringuid. "Kindlasti me saame ka täna hakkama Balti elektrisüsteemi eraldi talitamisega. Aga see tähendaks ilmselgelt lisakulusid tarbijatele," lisas Veskimägi, kinnitades, et juhul kui toimub äkiline desünkroneerimine jäävad tuled põlema ja kodud soojaks.
"Kui ka Venemaa süsteemihaldur peaks meid ühepoolselt eraldama, siis ei teki suurt Baltikumi ebabilanssi ehk et potentsiaalne tootmine ei kata tarbimist, tekib ebabilanss, tekib sageduse langus ja tekib oht süsteemi osalisele või täielikule kustumisele. Me selle oleme maandanud, me hoiame Baltikumi suures plaanis tasakaalus Venemaa suhtes, et kui need liinid ka välja lülitatakse, siis ei teki ebabilanssi, ei teki sellist ohtu, et elektrisüsteem võiks selle tõttu osaliselt või täielikult kustuda," toonitas ta.
Veskimägi selgitas, et baasstsenaariumi järgi sünkroniseeriksid Balti riigid end äkilise Venemaa ühenduse katkemise puhul Mandri-Euroopaga 6–12 tunni jooksul. Selleks on tema kinnitusel olemas nii tehniline valmisolek kui ka lepinguline raamistik. Lisaks on kokkulepe Rootsi ja Soome süsteemihalduritega, et vajadusel saab Balti elektrisüsteemi toestamiseks kasutada Estlinke ja Rootsi–Poola elektriühendust.
Tatar märkis, et juhul kui ootamatu desünkroneerimise puhul elektrikatkestused siiski esinevad, on sisuliselt välistatud täielik elektrikadu, nii-öelda black-out, pigem esinevad ajutised tarbimise piiramised. Samas on ka see asekantsleri sõnul madala tõenäosusega juhtum.
Veskimägi ütles, et sünkroniseerimiseks on praeguseks mitmes olulised investeeringud ka tehtud – olemas on Kiisa avariielektrijaam, Estlink 2 ja Läti kolmas ühendusliin. Lähiaja vaates on oluline, et esimeses kvartalis saab valmis Püssi sünkroonkompensaator.
Tatari sõnul nõuab jätkusuutlikult Mandri-Euroopaga sünkroniseerimine miljardites investeeringuid nii Balti riikides kui Poolas. "Nagu praegu me teame, me oleme saavutanud esmase valmisoleku, et tõesti siis 6–12 tunniga see ümberlülitus teha, aga me ei ole veel kaugeltki selles kohas, et kõik need vajalikud elemendid oleks paigas, et me tõesti saaksime pikalt, mõistlike kuludega olla Mandri-Euroopa sagedusalas," tõdes Tatar.
Eleringi juht kinnitas siiski, et Eesti süsteemioperaator on oma taristuehitusega ajagraafikus, Lätis ja Leedus on aga võib-olla rohkem väljakutseid. Balti riikide ühine eralduskatse toimub ilmselt 2024. aasta lõpus või 2025. aasta jooksul.
Timo Tatar nentis, et üks energiajulgeoleku risk on ka Narva elektrijaamade veehoidla, kuna pooled lüüsid asuvad Venemaa poolel. "Koos Enefit Poweri või Eesti Energiaga on ette valmistatud erinevad lahendused, kiire lahendus, keskpikk lahendus ja selline statsionaarne lahendus. Kõik need lahendused on töös ja see teadmine on ka Eleringil olemas, missugust tuge Narva elektrijaamadest on võimalik saada elektrisüsteemi töös hoidmiseks," rääkis ta. Detailsemalt Tatar lahendusi avalikult kommenteerima ei soostunud.
