Neljapäev, 24 Mai 2018 09:49

Eestis ostetakse 7,7 protsenti füüsilistest kaupadest internetist

Pakiveoteenuse pakkuja DPD tellitud ja Kantar TNS teostatud rahvusvahelisest uuringust selgub, et Eestis teostatakse kõikidest füüsiliste kaupade ostudest 7,7 protsenti läbi netikeskkonna ning kasvu tempo on stabiliseerumas.

Kui Eestis on kogu füüsiliste kaupade turust netiostude osakaal 7,7 protsenti, siis Euroopas on see 11,3 protsenti ning seega jääb Eesti sarnaselt teiste alles kasvavate turgudega Euroopas aktiivsuselt tagantpoolt kolmandale kohale, teatas DPD.

Eestlastest veel vähem kasutavad e-poode kaupade ostmiseks vaid lätlased ja sloveenlased. Kõige suurem internetiostude osakaal on ligi 14 protsendiga Ühendkuningriigis.

"Uuringud näitavad lisaks, et Eestis teostab regulaarseid internetioste 33 protsenti interneti kasutajatest, mis aasta varem oli veel 29 protsenti. See tähendab, et meil on veel kõvasti potentsiaali, et ka meie ülejäänud regulaarselt internetti kasutavad inimesed hakkaksid e-ostlejateks, sest Eesti eeliseks on väga hea interneti kättesaadavus," märkis DPD E-ärisuuna juht Margot Posti.

"Kui Eestis on netile regulaarne ligipääs 91 protsendil rahvast, millega oleme ka Euroopas paremuselt kolmandal kohal, siis näiteks Rumeenias on see number kõigest 58 protsenti, aga samas on seal e-ostlejaid lausa 43 protsenti kõikidest interneti kasutajatest."

Euroopas teeb vähemalt ühe füüsilise eseme ostu kuus ligikaudu 54 protsenti interneti kasutajatest ning Ühendkuningriigis isegi 66 protsenti. See tähendab, et keskmiselt teeb Ühendkuningriigis üks ostja aastas 10,8 ostu. Eestis jääb netitellimuste arv kõigest 1,7 juurde.

Põhjusi, miks Eesti inimesed nii aktiivselt netist kaupu veel ei osta, on mitmeid. "DPD uuringute järgi on eestlastele e-ostude tegemist takistavate tegurite eesotsas soovitava toote laos mitteolemine, vigased või halvasti üles ehitatud veebilehed ning teiste kasutajate kehvad hinnangud," ütles Posti. "Meie inimestele on oluliseks aspektiks ka tagastamise teema. Eestlased ei ole harjunud kaupa tagastama ja arvavad siiani, et e-ostude puhul on see liiga keeruline protsess, kuigi tegelikult pole see nii."

"Madala aktiivsuse mõjutajaks võib olla ka kehv eelnev ostukogemus. Kui võrrelda tootekategooriate põhiselt andmeid aastataguse DPD uuringuga, siis selle järgi ostavad eestlased e-poodidest näiteks jalanõusid 7 protsenti vähem. Ilmselt on saadud vale suurus või muud moodi kehv kogemus ja nüüd ei julgeta väga uuesti tellida."

Lisaks tõi Posti välja, et võrreldes Lääne-Euroopaga on Eestis tegelikult juurdepääs füüsilistele kaubanduskeskustele ja kauplustele ülimalt hea. Seega võib kaubanduskeskusest ostmine tunduda Eesti inimese jaoks kohati kiirema ja mugavamana.

Toetajad

IKS logo 1
Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes