"Sisemine hinnasurve on nõrk vaatamata kasvavatele palkadele, kuigi jaanuaris kasvas jaekäive ootamatult palju, ei tähendanud see hinnatõusu kiirenemist," kirjutas oma kodulehel Maris Lauri, kelle hinnangul on madala inflatsiooni taga peamiselt konkurents kaubanduses ja jätkuvalt madalad sissetulekud.
"Inimeste tarbimisharjumused muutusid kriisi ajal kardinaalselt ning kuigi nüüd saab mõnevõrra enam kulutada – ja seda ka tehakse -, pole vanad ajad tagasi tulnud. Väga võimalik, et niipea ei tulegi," ütles ta.
Lauri rõhutab, et kuigi keskmine reaalpalk on praeguseks ületanud buumieelse taseme, ei kehti see kõigi töötajate kohta. "Põllumajandus, töötlev tööstus, energeetika ja veevarustus ning ITK naudivad küll varasemast kõrgemaid reaaltulusid, kuid ülejäänud sektorites on need endiselt buumiga võrreldes väiksemad," loetles ta.
Praegune olukord annab Lauri sõnul põhjust oletada, et hinnatõus jääb sel aastal 1 protsendi kanti, kusjuures ei saa välistada ka vaid pooleprotsendist tõusu. Tugevam hinnatõus vajab väliseid surveid ja suuremat tarbija- ja tootjakindlust, see on aga taas kinni eelkõige välistes majandusoludes.
