Eestis tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 30 miljonit riigisisest makset kogukäibega 13 miljardit eurot. Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%, käive aga vähenes 12%. Maksete käive ei kasvanud suurel määral ühegi makseviisi lõikes, küll aga vähenes eelmise aastaga võrreldes oluliselt telepanga maksekorralduste ja paberil maksekorralduste käive. Nende kahe makseviisi kasutamine on olnud langustrendis juba aastaid, kuid veebruaris jõustunud SEPA tingimused põhjustasid hiljutise järsu vähenemise.
Maksete arvuline jaotus on viimase nelja aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilne: üle 60% riigisisestest maksetest tehakse pangakaardiga, internetipangas algatatud maksete osakaal püsib 20% juures. Samas suurem osa maksete käibest liigub internetipanga kaudu – 2014. aasta teises kvartalis tehti koguni 75% maksetest internetis, eelmise aasta samal perioodil oli internetipanga maksete osakaal maksete käibes 10% väiksem.
Piiriüleseid makseid tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 1,7 miljonit ning nende kogukäive oli ligi 6 miljardit eurot. Maksete arv oli
peaaegu sama kui eelmise aasta samal perioodil, käive aga 16% suurem.
Piiriülestest maksetest liigub STEP2 süsteemi kaudu kümnendik, käibest moodustavad need maksed viiendiku. Kõige rohkem tehakse STEP2s piiriüleseid makseid Soome, Saksamaale ja Lätti (vastavalt 17%, 16% ja 10% kõikide piiriüleste maksete käibest). Ka laekumisi tuli selle süsteemi kaudu enim just nendest riikidest.
30. juuni seisuga on pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 1,5 miljonit on aktiivses kasutuses. Kui veel mõned aastad tagasi kasutati pangakaarti pigem sularaha väljavõtmiseks kui müügikohas ostude eest tasumiseks, siis nüüd on olukord vastupidine. Ühes kuus makstakse kaardiga keskmiselt 340 miljoni euro eest, ent sularaha võetakse pangaautomaadist välja keskmiselt 316 miljonit eurot kuus.
Teises kvartalis maksti pangaautomaadi abil oma kontole sularaha kokku keskmiselt 144 miljonit eurot kuus, mida on 17% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Selle kasvu üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kontoris tehtavad sularahaarveldused (sh kontole raha kandmine ja sealt välja võtmine) on läinud kallimaks ning seetõttu kasutavad inimesed rohkem sularahaautomaate. Kaardimakse keskmine suurus on juba üle viie aasta püsinud umbes 17 euro juures. Sularaha võetakse pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 93 eurot ning automaadi
abil pannakse kontole korraga keskmiselt 364 eurot ning need summad on ligi kümnendiku võrra suuremad kui aasta tagasi.
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide statistika leiab Eesti Panga veebilehelt.
