"Programmi raames tehtud reformide tulemusel on Kreeka kõvasti edasi liikunud. Riigi majandus on vaikselt kasvamas, paranenud on maksulaekumine ja muutunud rangemaks eelarvepoliitika," ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteate vahendusel.
"Siiski on vaja astuda edasisi samme, et tagada Kreeka võlateenindamise jätkusuutlikus. Eurorühmas kokku lepitud võlaleevenduse elemendid aitavad hoida Kreeka võlateenindamise kulud talutavuse piirides – 15 protsenti SKP-st lühiajaliselt ning 20 protsenti kaugemas vaates," lisas minister.
Võlaleevenduse aluseks oli hinnang, et ilma selleta ei tule Kreeka oma võlakohustuste teenindamisega toime. Laenu põhisummat ei vähendata, kuid leevenevad tagasimakse tingimused.
Võlaleevendus koosneb järgmistest elementidest: jäetakse ära Euroopa finantsstabiilsuse fondist (EFSF) Kreekale oma võlakirjade väljaostmiseks antud laenude lisaintressid ning lükatakse 10 aasta võrra edasi osa EFSF-i laenude tagasimaksete algust, millega pikenevad ka laenude tagasimakse tähtajad. Lisaks tagastatakse Kreekale eurosüsteemi tugiostudega Kreeka võlakirjadelt teenitud intressitulu.
Kokku ulatuvad Kreeka kolmanda abiprogrammi raames tehtud väljamaksed 62 miljardi euroni ning algselt plaanitud mahust jääb neljandik Kreekale välja maksmata. Abiprogrammi viimast, 15 miljardi suurust väljamakset, kasutatakse osaliselt lühiajaliste võlakohustuste teenindamiseks ning osa sellest jääb reservi.
Majanduskasvu kindlustamiseks tuleb Kreekal struktuurseid reforme jätkata ka peale abiprogrammi lõppemist ja hoiduda tagasilangusest.
Peale programmi lõppu jääb Kreeka süvendatud järelevalve alla, mida teeb kvartalipõhiselt Euroopa Komisjon koostöös teiste institutsioonidega.
