Revideeritud andmetel kasvas Eesti majandus teises kvartalis 2,4% ja esimeses kvartalis 0,3%. See teeb esimese poolaasta kasvuks 1,4%, mis on oluliselt rohkem, kui seni arvatud.
Sisenõudlust toetas teises kvartalis sarnaselt eelnevatega eratarbimise kiire 3,6%-line kasv. Palgatulu kasvutempo teises kvartalis küll veidi aeglustus, kuid selle kompenseeris tarbijahindade aastase kasvu peatumine. Tarbijajulgus on seni säilinud ja kiirelt kasvas nii toidu, püsi- kui ka poolpüsikaupade tarbimine. Kapitali kogumahutuse kasvuks kujunes tagasihoidlikud 0,7%, kuna kodumajapidamiste eluasemeinvesteeringud aeglustusid oluliselt, ettevõtlussektori investeeringud praktiliselt ei kasvanud ning valitsussektori tellimusel ehitatud rajatiste maht vähenes.
Ekspordi kasv kiirenes teises kvartalis 0,6%-ni tänu tugevale teenuste ekspordile. Kaupade ekspordi langus jätkus välisnõudluse nõrkuse tõttu. Importi vähendas kapitalikaupade tagasihoidlikum sissevedu, kuna eelmise aasta teise kvartalisse jäid mõned ühekordsed suuremad ostutehingud. Netoekspordi panus SKP-sse pöördus seetõttu positiivseks.
Tootmise poole pealt andis kasvu olulise panuse teenindussektor, mis oli suunatud peamiselt siseturule. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas marginaalselt ning langus jätkus juba poolteist aastat raskustes olnud ehituses ning veonduses ja laonduses.
Kuna rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on koostatud enne uute aegridade avaldamist, siis ei ole kõik kasvunumbrid automaatselt rakendatavad revideeritud baastasemetele. Riigieelarve aluseks olevaid maksulaekumiste prognoose see aga ei mõjuta, kuna prognoosi kasvumäärad rakendatakse tegelikele maksulaekumistele, mida statistika revisjon ei puuduta.
Madis Aben,
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
