03.11.2015 Teisipäev

Eesti ja Soome loovad ühise transpordi piletisüsteemi

Soome ja Eesti plaanivad luua ühise ühistranspordi piletisüsteemi, millega aja jooksul võivad liituda ka teised Põhjamaad.

Ühtse piletisüsteemiga võiks olla liidetud põhimõtteliselt kõik transpordiliigid
Ühtse piletisüsteemiga võiks olla liidetud põhimõtteliselt kõik transpordiliigid Foto: PM

"Me tahaksime teha Eestiga koostööd avatud transpordituru loomiseks," ütles Soome transpordiminister Anne Berner BNS-ile. Soome ja Eesti koostöös peaks tema sõnul esmajärjekorras sündima ühine piletisüsteem, mis võimaldaks erinevaid transpordiliike kasutades sõita kahe riigi vahel vabalt valitud punktist teise punkti.

Ühtse piletisüsteemiga võiks olla Berneri sõnul liidetud põhimõtteliselt kõik transpordiliigid – alates taksodest kuni lennukiteni. Inimene saab ise valida, mis hinna eest või kui kiiresti ta tahab liikuda ühest kohast teise, lisas ta.

"Me oleme esimese sammuna Tallinna ja Helsingi regiooni ühise ühistranspordipileti rajamiseks esitanud Interreg-i [European Territorial Cooperation; ETC] programmi ühise taotluse ja üritame seda nüüd koostöös arendada," ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Kristen Michal BNS-ile. "Soomlased tahavad tulevikus jõuda platvormini, kus liikumine oleks teenus ehk mobility as a service. Üks osa sellest on turgude avamine ja uue platvormi loomine."

Soomes käib esimese etapi, ühtse piletisüsteemi käivitamise aktiivne eeltöö, mille tulemused peaksid selguma tuleva aasta 1. veebruariks, kui seda tutvustatakse Lapimaal Eesti, Soome ja teiste Põhjamaade transpordiministritele. "Tehnoloogia on juba olemas, ainus küsimus on tahtes see ellu viia," märkis Berner.

Berneri hinnangul on võimalik süsteem käivitada mõne aasta jooksul. "Minu poolest võiks selle käivitada juba järgmiseks aastaks, aga ma ei tea kui kiired teie olete. Kuivõrd tehnoloogiliselt ei ole selles midagi keerulist, siis võiks see töövalmis olla ühe kuni kolme aasta jooksul."

Teine osa on Michali sõnul turgude veel suurem avanemine. Tema sõnul on veel omajagu minna, kuidas näiteks erinevaid uusi IT-lahendusi kasutades on võimalik jõuda efektiivsemate tulemiteni. "Suures osas on küsimus, kuidas rakendada niinimetatud tulevikumajandust. Kuidas vähese regulatsiooniga tagada uute teenuste turule tulek ja konkurents."

"Tulevik ei ole selles, et sa omad mingit liikumisvahendit, mis siis seisab, vaid sa tegelikult ostad liikumise jaoks teenust. Minu põlvkond on võib-olla viimane, kellele auto on vabaduse sümbol. Kui ma siin nooremate kolleegidega räägin, siis nende jaoks auto omamine ei ole enam eesmärk. Eesmärk on liikumine. Kontseptsioon muutub ja selle üle arutamine on väga kohane," rääkis Michal.

Vähemalt Soomes on transpordikulud suuruse poolest majapidamiste teine kuluallikas, mistõttu on oluline tõhustada selles sektoris konkurentsi ja võimaldada kulude vähenemist, rääkis Berner.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes