Finantsvaradest moodustasid hoiused 63 protsenti väärtuses 5,3 miljardit eurot ja kohustuslike pensionifondide varad 28 protsenti väärtuses 2,3 miljardit eurot. Ülejäänud finantsvarad nagu investeerimisfondide osakud, investeerimisriskiga elukindlustuslepingud, individuaalportfellid ja investeerimishoiused moodustasid 9 protsenti finantsvaradest väärtusega 700 miljonit eurot, teatas finantsinspektsioon.
Eesti elanikel oli eelmise aasta lõpus finantskohustusi 7 miljardi euro ulatuses, mis on 200 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi. Alates 2010. aastast on Eesti elanike finantsvarad suurenenud 2,7 miljardi euro võrra, seejuures finantskohustuste maht on vähenenud 200 miljoni euro võrra. See näitab inspektsiooni hinnangul, et pärast finantskriisi järgitakse rahaasjade korraldamisel konservatiivsuse põhimõtteid ja sissetulekute kasvades pööratakse varasemast rohkem tähelepanu säästmisele.
Finantsinspektsiooni analüüs näitas, et Eesti elanikul oli eelmise aasta lõpus finantsvara keskmiselt 6342 euro väärtuses ning finantskohustusi 5328 euro mahuss. Seega oli Eesti elanikul finantsvara keskmiselt 1014 euro väärtuses. Samas kajastab netofinantsvara kohustuslike pensionifondide osakute väärtust, aga pensionifondi osakuid ei saa kasutada enne pensioniikka jõudmist, märgib inspektsioon.
Finantsinspektsiooni analüüsi aluseks on finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate turuosaliste esitatud andmed. Finantsvarades ei kajastu Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi väärtpaberikontodel olevad kaubeldavad väärtpaberid.
