Tseremoonial osalesid Poola ja kolme Balti riigi liidrid, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ning komisjoni kliima- ja energeetikavolinik Miguel Arias Cañete.
"Olete tunnistajaks ajaloolisele sündmusele," ütles allkirjastamisel viibinud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. "Lõpetasite Baltimaade energiaisolatsiooni ja nende pikaaegse sõltuvuse ühest tarnijast." Euroopa Liidul on vaja, et lisaks kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vabale liikumisele oleks tagatud ka energia vaba liikumine, märkis Juncker.
"Kui 11 aastat tagasi oli see ainult unistus, et oleksime Euroopaga ühendatud igas mõttes, siis nüüd hakkab see teoks saama," ütles tseremoonia järel Leedu president Dalia Grybauskaité. Ta tänas Euroopa Komisjoni ja ka selle eelmisi koosseise, kes on aidanud projekti teoks saada.
Poola peaminister Ewa Kopacz lubas oma kõnes, et Poola ja Leedu vahel luuakse ka elektriühendused. "Oleme valmis arutama ka edasisi meetmeid energeetikas, et lõhkuda praegusi barjääre," kinnitas Kopacz.
Ka Läti peaminister Laimdota Straujuma väljendas oma sõnavõtus soovi, et selline edukas koostöö jätkuks ka teiste projektide puhul.
Eesti peaminister Taavi Rõivas tõi oma kõnes välja, et Euroopa Liidus on veel üks riik, mis on energiasaar ja sõltub ainult ühest tarnijast. Rõivas rõhutas, et oluline on toetada ka Eesti-Soome gaasitoru projekti. Gaasiühendus ei tähenda ainult energiasõltumatust, vaid laiemalt julgeolekut, lisas ta.
Poolast Leeduni kulgev gaasijuhe mitmekesistaks oluliselt Balti riikide energiavarusid ja Leedust oleks võimalik gaasi Lätisse ja Eestisse edasi tarnida. Uue gaasijuhtme läbimõõt on 700 millimeetrit, kogupikkus 534 km, millest 357 km kulgeb Poola ja 177 km
Leedu territooriumil. Lähtevõimsus suunal Poolast Leetu 2,4 miljardit kuupmeetrit aastas ja Leedust Poolasse 1,0 miljard kuupmeetrit aastas.
Projekti kogumaksumuseks on prognoositud 558 miljonit eurot, millest 295 miljonit eurot moodustab Euroopa Komisjoni toetus. Poola osa on 120 miljonit eurot. Leedu osa on EL-i energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööameti (ACER) andmetel 54,9 miljonit, Läti osa 29,4 miljonit ja Eesti osa 1,5 miljonit eurot.
Gaasijuhtme ehitus peaks algama järgmisel aastal ja lõppema 2019. aastal, teatas BNS.
