"Kui möödunud kümnendi majanduskasv seisnes selles, et sisse tuli väga palju välisinvesteeringuid, siis seda pole enam mitu aastat olnud," ütles Arumäe teisipäeval toimunud Eesti majanduse kriisiseminaril.
"Põhiline sõnum on see, et välisnõudlus iseenesest kasvab vähe ning seda tuleb hakata ise aktiivselt kasvatama. See pakub uusi võimalusi ümberorienteerumiseks. Uued tekkivad võimalused tuleb üles leida," lisas ta. Küll aga on hoiatavaks näitajaks kindlustunde indikaatorid, mis Eesti puhul on osadele sektoritele olulised ning mis on languses olnud.
Ettevõtetele seab piiranguid kindlasti ka tööturg, ta tõi välja, et samal ajal langevad nii tööhõive kui ka töötus, mis tähendab, et tööjõudu on vähe. "Kui me tehame oma kasvupotentsiaali suurendada, siis peab seda tegema läbi investeeringute tootlikkust suurendavatesse vahenditesse," lisas ta. Arumäe hinnangul on paratamatu ka see, et odavamad tööd hakkavad liikuma Eesti asemel Lätti ja Leetu, kus tootmine on soodsam.
Väliskeskkonna riskidest rääkides tõdes ta, et väliskeskkonna riskid on kõrged, need riskid on lähemale tulnud eelkõige Venemaa kaudu ning oluliseks küsimuseks saab see, kui suur nende riskide mõju tuleb. Ta lisas, et kindel on see, et kriis pakub uusi võimalusi ümberorienteerumiseks ning iga uus kriis tähendab ka seda, et tekivad uued võimalused.
