Eesti jaoks üks suuremaid võimalusi võib olla IT-sektoriga seotud tugiteenuste pakkumine, seisab seireraporti järeldustes. Nendeks on näiteks andmetöötlus, andmete majutus ning nõndanimetatud andmekaevandus ja pilveraalindus.
Globaalse kriisi järel on finantssektoris üha rohkem tähelepanu pööratud kuludele ning IT-sektori lahendused aitavad kulusid kärpida, seega ajastuse mõttes on just praegu hea aeg selliste teenuste ja toodete müügiks, eriti varahalduse, kommertspanganduse ja kindlustuse puhul, märkis Arengufond. Suurenenud on ka valmisolek selliseid teenuseid väljast sisse osta.
Finantssektoris on vaja raporti kohaselt tõsta hariduse kvaliteeti, suurendada hariduse praktilisust ning tuua teadmiste arendamiseks Eestisse kogemusega välisõppejõude. IT-sektoris on suurem probleem kvantiteet – ülikoolidest ei tule nii palju IT-tööjõudu kui paljudele ettevõtjad suudavad tööd pakkuda. Väga oluline on ka interdistsiplinaarse õppe arendamine, innovaatiliste finantsteenuste pakkumiseks on vajalik inimeste kasvatamine, kellel on piisavalt sügavad teadmised nii IT- kui finantssektorist.
Eesti peaks sihikindlat tööd tegema atraktiivse keskkonna loomise nimel. Euroopa Liidu ja euroala liikmena on Eestil head eeldused atraktiivse keskkonna pakkumiseks, kuid vajalik on edasine areng. IT-sektori seisukohast on oluline kiiresti muutuvate sektori kitsaskohtadega seadusandluse kvaliteet, näiteks privaatsust ja turvalisust käsitlev, seisab seireraportis.
