"Jah, väljaränne on mängus, surve ongi seal, kus töötajate mobiilsus on suur. Seni oleme tasakaalupunkti üsna hästi leidnud. Viimastel aastatel on netosisseränne, võib-olla just sellepärast, et palgakasv on olnud kiirem. Aga kui seda veel kiirendada, siis tuleb müür ette. Head maagilist lahendust, kus saaks rännet ära hoida ja samal ajal hoida majandust konkurentsivõimelisena, ei ole," sõnas Hansson Eesti Panga värske majandusprognoosi tutvustusel BNS-ile.
Eestisse rändas läinud aastal sisse 15 413 ja Eestist välja 13 003 inimest, rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.
Kõige aktiivsemad välisrändes osalejad olid 20–39-aastased inimesed, teatas statistikaamet mais. Enamikus vanuserühmades ületas sisseränne väljarände, erandiks olid 10– 14-aastased ja 25–29-aastased. Mehi saabus ja lahkus arvuliselt rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi kui mehi.
Välisrände tulemusel jääb Eestisse kõige rohkem Ukraina, Venemaa ja Soome kodanikke.
Enamik neist, kelle ränderiik on teada, on läinud Soome või saabunud Soomest. Peamised väljarände sihtriigid on ka teised kõrgelt arenenud Euroopa riigid, nagu Suurbritannia ja Saksamaa. Sisserände peamised lähteriigid on lisaks Soomele ka Ukraina ja Venemaa.
Alates sellest aastast arvutab statistikaamet välisrännet residentsuse indeksi abil: isiku üleminemisel residendist mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne, kui ei ole tegemist sünni või surmaga. Sellega seoses on rändevood kasvanud ja eelmise aasta rände andmete võrdlemisel varasemate aastatega tuleb sellega arvestada.
Muudatuse tõttu on Eesti välisränne nüüd rohkem tegelikkusele vastav, kuid teadmata jääb paljude saabujate ja lahkujate päritolu- ja sihtriik.
