SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles tööstustoodangu statistikat kommenteerides, et töötlev tööstus on nõrgal pinnasel. "Aastased kasvud on jõudnud negatiivsele alale ning on märgata kerget langustrendi mitte ainult kasvunumbrites, vaid ka toodangu tasemes. Alla tirib töötleva tööstuse toodangut ootuspäraselt eksport, kodumaine nõudlus püsib stabiilsena."

Positiivseks asjaoluks languse juures on analüütiku sõnul see, et sektoriti on olukord erinev. Ta märkis, et on sektoreid, mis tootmist suurendasid. "Suur langus puudutab vaid üht sektorit – elektroonikaseadmete tootmist, kus see jätkub tõenäoliselt esimese poolaasta jooksul. Negatiivse asjaoluna on ka paljudes teistes sektorites siiski nõrk langustrend."

Arumäe lisas, et tööstustootjate kindlustunde indikaator osundab suunaga allapoole ning viitab tööstustoodangu languse jätkumisele teises kvartalis. "Tööstustoodangu languse jätkumine kinnitab meie varasemat arvamust, et majanduskasvu määras jätkub edasine aeglustumine," lausus ta.

LHV Panga analüütik Nils Vaikla sõnul mõjutas aprilli tööstustoodangu mahu langust oluliselt elektroonikaseadmete eelmise aasta kõrge võrdlusbaas ja nõrgenenud nõudlus Euroopa suunalt, mis on viinud kergesse langusesse ka puidu- ja metallitööstuse toodangumahud. "Positiivse poole pealt võib välja tuua, et mõnevõrra toetab töötleva tööstuse ettevõtteid koduturg, kuhu müüdud toodang eelmise aasta aprilliga võrreldes ei langenud," seletas ta.

Vaikla märkis aga, et kuna valdav osa töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks, siis osutuvad määravaks just edasised arengud eksportturgudel. "Siinkohal ei ole paraku elavnemist näha, pigem vastupidi – näiteks eurotsooni tööstuse ostujuhtideindeks (PMI) liikus mais aprilli tasemetelt veelgi madalamale."

Vaikla lisas, et ka Eesti tööstussektori kindlustunne lähikuude tootmismahtude osas maikuus kahanes. "Seni, kuni meeleolud Euroopas püsivad närvilised ning edasised sündmused on raskesti prognoositavad, ei ole lähikuudel näha märkimisväärset suunamuutust ka Eesti tööstustoodangu mahtudele."

Nordea peaökonomist Tõnu Palm ütles, et makrokeskkonnast tingituna on Euroopa tööstussektoril keerulised ajad. "Täna on kõigil raskused mahtude säilitamisel, mõnel lihtsalt suuremad ja teistel väiksemad."

Samas läheb Palmi sõnul Eesti peamistel Skandinaavia kaubanduspartneritel siiski keskeltläbi paremini kui euroalal tervikuna. Rootsi tööstuse kindlustunne uute tellimuste, sealhulgas eksporditellimuste, osas näitab alates möödunud aasta novembrist jätkuvalt kerget kasvu, märkis ta, lisades, et samas euroala tööstuse kindlustunne viitab languse suurenemisele. "Tööstustoodangu müügimahtude aastane langus Skandinaavias ja Eestis on viimasel kahel kuul püsinud võrreldavas suurusjärgus."

Väliskeskkonna paranemise väljavaade on Palmi sõnul määramatusega seoses halvenenud ning Eestis jätkub tema hinnangul tõenäoliselt ka järgnevas kvartalis väliskeskkonnast tingitud töötleva tööstuse ekspordimahtude aeglustumine. "Räägime siiski mõõdukast tagasitõmbumisest. Eesti viimase kvartali keskmine kuine ning sesoonselt tasandatud töötleva tööstuse mahuindeksi muutus ulatub täna umbes miinus 1,3%ni," lausus ta.

Välisnõudlus on analüütiku sõnul Eestis langenud paljuski samades tööstusharudes kui Soomes. "Viimased kuud näitavad tagasihoidlikumaid mahte näiteks Eesti metalltoodete ja keemiatoodete töötleva tööstuse harudes."

Jättes kõrvale energiasektori, näitavad Soomes töötleva tööstuse harude lõikes suuremat langust aastasel baasil elektriseadmete ja elektroonika, puidutööstuse ja keemiatööstuse harud. Palm märkis, et Eestis on seni olnud langus siiski väiksem.

 BNS