A Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on põhjanaabritel praegu veel motivatsioon Eestist alkoholi osta, aga kui aktsiisitõus 2018. aastal rakendub, on kast õlut Eestis vaid 3 eurot odavam kui Soomes.
Lisaks hakkaksid Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud alkoholi ostma Lätist, mis vähendaks Eesti müüki veel viis protsenti. Aktsiisi mõjul väheneks kohalik alkoholitarbimine kümme ja turistide ostud 30 protsenti.
Rahandusminister Maris Lauri on öelnud, et alkoholitootjad liialdavad tugevasti, sest tegelikult on alkoholi müügimahtude vähenemise taga Soome piirangud, väiksem kasumlikkus Venemaale müümisel ning lihtsalt eesti rahva väiksem alkoholilembus.
Kui uus valitsus on paigas, tahavad tootjad Noobi sõnul avada uue diskussiooni rahandusministeeriumiga.
Kolmapäeval Stenbocki majas maksuküsimusi arutanud neli erakonda said alkotholitootjate ühismemo, kus viidatakse, et kui uus võimuliit praeguse valitsuse aktsiisitõusu kehtima jätab, võib kohalikku alkoholiturgu oodata must tulevik. Tootjad peavad silmas endise rahandusministri Jürgen Ligi poolt mullu kinnitatud alkoholiaktsiisitõusu, mis tõuseb tänavu 15 ja kolmel aastal 10 protsenti. Memos väidavad alkoholitootjad, et kui maksutõus 2018. aastaks teostub, halvendab see Eesti konkurentsivõimet, vähendab kolmandiku võrra turistide arvu ega suurenda riigi tulusid.
Ühispöördumisele on allkirja andnud Liviko, Saku Õlletehase, A. Le Coqi, Viru Õlu ja edasimüüja Tallink Duty Free ASi tegevjuht.
Riigikogu võttis mullu juulis vastu aktsiisiseaduse muudatused, millega tõstetakse alates tulevast aastast tubaka, alkoholi ja maagaasi aktsiisi. Valitsuse koalitsioonileppest tulenevate kulutuste katteks tõstetakse alkoholiaktsiisi kässoleval aastal 15 protsenti ning igal järgneval aastal 10 protsenti.
