„Ettevõtjad on Vene turu riskidega harjunud ja valmis ümber orienteeruma teistele turgudele. Küsimus on eelkõige lühiajalistes abimeetmetes, mis annaksid vajaliku paindlikkuse uue olukorraga kohandumisel. Paindlikku suhtumist oodatakse nii pankadelt kui riigilt. Pikemas perspektiivis on lahenduseks kõrgema lisandväärtusega tooted, mida turustatakse erinevatel turgudel,“ ütles Aas.
Kohtumisel andsid ministeeriumide ja ettevõtete esindajad majanduskomisjonile ülevaade ettevõtjate ja valitsuse ühistest sammudest, kuidas sanktsioonide mõjuga toime tulla. Nende mõju Eesti majandusele tervikuna pole eriti tugev, küll aga mõjutavad müügipiirangud piimanduse valdkonda.
„Põllumajandusministeeriumil on portfellis üle 30 võimaliku abimeetme, samal ajal aitab väliskaubandus- ja ettevõtlusminister tootjatel leida uusi sihtturge. Märkimisväärsed võimalused põllumeeste toetamiseks on nii Maaelu Edendamise Sihtasutusel kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel. Tänasest olukorrast on võimalik tugevamana välja tulla, kui säilib Euroopa Liidu solidaarsus ja riigisisene koostöö era- ja avaliku sektori vahel,“ leidis Aas.
Ükski osapool maksuerandite kehtestamist ei nõudnud. „Maksuerandid on lühiajaliste probleemide lahendamisel äärmiselt ebaefektiivne ja halb majanduslik meetod. Eesti maksusüsteem peab olema stabiilne, lihtne ja ühtetaoline. Vladimir Putin meie maksusüsteemi ei muuda“, lisas Aas.
