Valitsus kiitis heaks riigivaraseaduse muutmise eelnõu, millega ühtlustatakse nende riigi osalusega äriühingute juhtimispõhimõtteid, mille väärtpaberid on noteeritud väärtpaberiturul või noteerimiseks on esitatud avaldus. Eelnõu eesmärk on tagada riigi osalusega börsil noteeritud äriühingute tegevuse kooskõla börsireeglitega ning kõigi aktsionäride võrdne kohtlemine.

SEB 2017. aastal noorte finantskäitumise uuringust selgus, et investeering võib olla noortele väga oodatud kingitus.  Kaks kolmandikku noortest tunneb investeerimise vastu huvi, kuid ainult 1% noortest vanuses kuni 25. eluaastat on katsetanud investeerimist.

Viimasel ajal on investeerimismaailmas palju tähelepanu pälvinud plokiahela tehnoloogiat rakendavad ja virtuaalvääringutel baseeruvad rahastamisviisid. Sellist mudelit, mille puhul ettevõtja kaasab investoritelt investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus oma- või käibekapitali tarvis ning väljastab selle vastu plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk inglise keeles token’eid, nimetatakse ICO-ks ehk inglise keeles initial coin offering, kirjutab Finantsinspektsioon tarbijaveebis.

• Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
• Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
• Eesti on EL-i liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKP-st). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud EL-i liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.

Finantsturgudel on lõputus koguses muutujaid ja faktoreid, mis väärtpaberite hinda pidevalt mõjutavad. Mõni investor jälgib ja analüüsib detailselt suurt hulka näitajaid ning kasutab paljusid investeeringu hindamise meetodeid, Teised jällegi keskenduvad mõnele üksikule lemmiknäitajale. Kolmandad ignoreerivad selliseid tegureid täielikult ja investeerivad lihtsalt järjepidevalt, hoolimata lühiajalistest turutingimustest. Kõik lähenemisviisid võivad toimida, aga igal juhul on investoril kasulik teada, millised sündmused turge liigutavad ja kuidas tuleks neid tõlgendada, kirjutab SEB profiblogis SEB Advisory Manager Kristofer Vähi..

Makromajanduse näitajad

Väärtpaberite hind peegeldab seda, millisena nähakse majanduslikku olukorda. Tugevneva majandusega riigi aktsiad ja valuuta üldjuhul kallinevad. Seejuures on majanduse suur pilt väärtpaberite väärtuse koha pealt tihtipeale kaalukam kui üksikute ettevõtete spetsiifilised faktorid. Kui majanduse ja turgude olukord üldiselt paraneb, siis kipub tõusma isegi kaheldava väärtusega ettevõtete hind. Ja vastupidi: kui turul on paanika, siis kaotavad väärtust ka tugevad ettevõtted, kuigi need ettevõtted ei pruugi tegelikult olla madalseisus.

Riikide statistikaametid, keskpangad ja mitmesugused organisatsioonid avaldavad regulaarselt majandusnäitajaid, milleks on näiteks SKP kasv, töötuse määr, inflatsioon, kindlustunde indikaator, impordi-ekspordi statistika. Mida tugevamad on need näitajad, seda atraktiivsemaks muutuvad üldjuhul selles riigis tegutsevate ettevõtete aktsiad ja riigi valuuta.

Seejuures on oluline jälgida nii näitajate muutumist ajas ehk seda, kas näiteks tööhõive paraneb või halveneb, kui ka tegelike ja prognoositud näitajate erinevust. Seda erinevust saate silmas pidada eelkõige suurte riikide puhul, kus enamiku näitajate kohta on juba mitu nädalat varem olemas analüütikute keskmine prognoos, mida siis avaldamise ajal tegeliku numbriga võrreldakse. Kuna turgudel arvestatakse oodatud muutus juba varem hinda sisse, siis võtavad investorid oma positsiooni prognoosi järgi. Tegeliku näitaja avaldamise ajal on oluline just erinevus prognoosist, sest see osa tuleb investoritele üllatusena. Analüütikute keskmisi prognoose suurriikide majandusnäitajate kohta ja majandusinfo kalendrit näete näiteks aadressil www.investing.com/economic-calendar/.

Ettevõtte näitajad

Lisaks makromajanduse näitajatele oleneb aktsia ja võlakirja hind konkreetsest ettevõttest.

Kvalitatiivsed mõjurid on näiteks:

• ettevõtte juhtkonna maine ja tegevus,
• uute toodete turule toomine või
• ärimudel.

Kvantitatiivsed näitajad on mitmesugused finantsandmed, nagu:

• käibe ja kasumi kasv,
• kasumimarginaal,
• efektiivsus,
• dividendid,
• rahavood,
• kulud jms.

Nende kohta saate infot peamiselt ettevõtte majandusaasta aruandest, mida börsiettevõtted avaldavad tavaliselt kvartaalselt.

Finantsandmetest tasub jälgida näiteks käibe ja kasumi kasvu. See kasv viitab arengule ja sellele, et ettevõttel läheb hästi. Niisugune edu võib hakata aina enam peegelduma ka aktsiahinnas.

Marginaal ehk kasumi osakaal käibest on samuti oluline. Kahanev marginaal võib viidata sellele, et ettevõte on mingit laadi surve all, näiteks kas hinnasõjas, kus käive on madalamate hindade tõttu väiksem, või palgasurve all, kus palgakulu kasvab kiiremini kui müük.

Professionaalne investor vaatab kasumiaruande asemel tihtipeale hoopiski rahavoogude aruannet, mis näitab tegelikku raha liikumist. Näiteks äritegevuse rahavoo suurenemine osutab sellele, et ettevõte on oma põhitegevusega hakanud rohkem raha genereerima ehk siis ettevõte toimib hästi. Bilansis tasub jälgida laenukohustuste jõukohasust, sularaha jääki ootamatuste katteks ja omakapitali suurenemist või vähenemist, mis näitab, kuidas on muutunud firma raamatupidamislik väärtus.

Ettevõtete võrdlemiseks kasutatakse finantssuhtarve, mis kõrvutavad üht näitajat teisega. Näiteks omakapitali tulususe saamiseks jagatakse netokasum omakapitaliga. See suhtarv näitab, kui palju suudab ettevõte omanike kapitaliga raha teenida.

Teised suhtarvud võrdlevad aktsiahinda mõne finantsnäitajaga. Näiteks enim kasutatav hinna-kasumi suhtarv, mis on aktsia hind jagatud ühe aktsia netokasumiga, väljendab seda, kui palju peate aktsia ostuks käima raha välja iga kasumiühiku kohta, mida ettevõte teile teenima hakkab. Mõni kasvava kasumiga ettevõte võib tunduda atraktiivne, aga kui hind on kerkinud rohkem kui kasum, siis ei pruugi ost olla mõttekas.

Keskpankade tegevus

Eriti oluliseks on alates globaalsest finantskriisist kujunenud keskpankade roll, sest nemad saavad juhtida baasintressimäärasid ja ühiskonnas käibel oleva raha kogust ning seeläbi majandust toetada või vajaduse korral maha jahutada. Pärast 2008. aasta finantskriisi langetasid keskpangad intressimäärasid, et ettevõttel ja eraisikul oleks soodsam tarbida ning investeerida. Nii loodeti majandust turgutada.

Soovitud efekti saavutamine on olnud oodatust vaevalisem ning reaalmajandus ja finantsturud ripuvad endiselt paljuski keskpankade madala intressimäära tilguti küljes. Seetõttu jälgivad turuosalised pingsalt keskpanga iga liikme sõnavõttu ja otsuseid, püüdes aimata edasist baasintressimäärade kulgu.

Madalam intressimäär ja/või suurem rahapakkumine (kvantitatiivse lõdvendamise programm ehk nn rahatrükk)

• toetavad küll aktsiahindu, kuna ettevõtetel on odavam laenata ja investeerida;
• kuid nõrgendavad riigi valuutat, kuna väiksem intress tähendab seda, et vastava riigi valuutas hoiustelt teenitakse vähem intressi.

Kõrgema intressimäära ja/või väiksema rahapakkumise mõju on vastupidine.

Poliitika

Kui poliitikas valitseb ebaselgus ja toimub midagi, mis on ootamatu või ohustab status quo’d, siis hakkab poliitika finantsturge oluliselt mõjutama. Päevakajalistest näidetest võib nimetada Brexiti hääletust, 2016. aasta sügisel toimunud USA presidendivalimisi ja hulka tänavusi Euroopa valimisi.

Viimase aasta jooksul on investorid keskendunud palju president Trumpi säutsudele, Brexiti sündmustele, võimalikule Hollandi ja Prantsusmaa paremäärmuslaste võimule tõusule ning Saksamaa parlamendivalimistele. Sellises olukorras liigutavad turgu üsna palju rahvaküsitluste tulemused. Nende põhjal püütakse aimata, milline partei tõuseb võimule ja kuidas selle toimel turud käituvad.

Poliitilised otsused mõjutavad arvestatavalt ka ärikeskkonda. Näiteks pärast seda, kui Trump valiti USA presidendiks, aktsiaturud tõusid. Nimelt eeldati, et ettevõtetele on tema lubatud väiksemad regulatsioonid ja suuremad fiskaalkulutused kasulikud.

Nõudlus ja pakkumine

Maailmas on lõputu hulk tegureid, mis igal hetkel turuhindu liigutavad. Selle infokoguse analüüsimine võib käia üle jõu, kuid abiks on üks majanduse universaalne mõõdupuu: nõudlus ja pakkumine. Kui nõudlus millegi järele on suurem kui pakkumine, siis selle vara hind tõuseb: defitsiitset kaupa kõigile ei jätku ja keegi on nõus rohkem maksma, et seda endale saada. Kui pakkumine ületab nõudlust, siis vara hind kukub, sest müüjad peavad tehingu sooritamiseks hinda langetama.

Kuidas mõjutab euro ja USA dollari kurssi ootamatu USA intressikasv? Mõttekäik võiks liikuda nii: USA kõrgem intressimäär tähendab seda, et dollarites raha hoidmise eest teenib investor rohkem intressi, seega muutus dollar just atraktiivsemaks, järelikult nõudlus selle järele kasvab ja investorid hakkavad müüma teisi valuutasid, et dollarit osta. Seega peaks dollar tugevnema ja euro vastavalt nõrgenema.

Kuidas aga mõjutab naftahinda Nigeeria sõjaline kriis? Sõjaline tegevus häirib ilmselt nafta tarneahelat: naftapakkumine võib väheneda, mis omakorda tõstab hinda, sest sama hulk tahtjaid võistleb väiksema naftakoguse eest.

Arutledes, kuidas mingi info mõjutab nõudlust ja pakkumist, saate enamikul juhtudest tuletada, milline mõju on ühel või teisel sündmusel vara hinnale.