Kohtutäiturile võla vabatahtliku tasumise aeg pikeneb
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega pikendatakse täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaega.
Väikeettevõtjad ei tea oma õigusi võlgnikega tegelemisel
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete teadlikkus hilinenud maksete direktiiviga loodud võimalustest kaitsta end maksete hilinemise vastu on madal, selgus täna Euroopa Komisjoni hilinenud maksete teemalisel teabeseminaril.
Hiina on lõpetanud raskustes firmade võlgade maksmise
Hiina päikesepaneelitootja Chaori Solar Energy Science & Technology teatas, et on makseraskustes ega suuda investoritele võlakirjaintresse maksta, see on esimene kord, kui valitsus ei toeta enam makseraskustes firmasid ja jätab toimetuleku nende enda hooleks.
Kohus mõistis Narva koguduselt üle 530 000 euro
Viru maakohus mõistis kolmapäeval Narva Aleksandri koguduselt ehitusettevõtte Eviko kasuks välja üle 530 000 euro, teatas BNS.
Mida tohib KÜ ette võtta probleemsete liikmetega?
Vastavalt korteriomandiseaduse § 14 lg 1 sätetele, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.
Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik:
1) on korduvalt jätnud täitmata alljärgnevad kohustused:
- hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
- taluma eelnimetatud mõjusid;
- võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.
Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.
2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.
Otsuse nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest.
Eespool nimetatu põhjal tuleb korteriomandi sundvõõrandamise küsimusse läheneda õiguslikust vaatenurgast lähtudes ülimalt asjatundlikult ning hagi esitaja käsutuses peavad olema ümberlükkamatud tõendid korteriomaniku poolt temale pandud kohustuste rikkumise kohta.
Tatjana Kalin,
jurist, PhD,
Emirlin Consult
