Valitsus leppis 13. aprillil kokku aastate 2019-2022 riigi eelarvestrateegia põhijoontes, mis on aluseks tulevaste aastate rahalistele plaanidele, mille käigus uusi makse ei kehtestata; järgmisel neljal aastal näeb valitsus ette valitsussektori eelarve nominaalset ülejääki ja struktuurset tasakaalu.

• Enim kasvatas jooksevkonto ülejääki teenuste ekspordi suurenemine
• Otseinvesteeringute sissevool jäi samale tasemele kui 2016. aastal
• Välise tasakaalustamatuse oht on vähenenud

• Maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2017. aastal 734 miljonit eurot (3,2% SKT-st), mis on ligi kaks korda suurem kui aasta tagasi. See põhines teenuste ekspordi-impordi rekordilisel ülejäägil ja muudel teistest riikidest ettevõtetele laekunud tulusiiretel.
• Jooksevkonto ülejäägiga kaasnev kapitali netoväljavool¹ finantskontol oli 1 miljard eurot ning see kajastus peamiselt pensionifondide investeeringutena välismaistesse väärtpaberitesse.
• Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitas, et aasta lõpus ületasid Eesti residentide finantskohustused finantsnõudeid muu maailma suhtes 7 miljardi euroga (30% SKT-st). 2014. aastast alates on investeerimispositsioon paranenud, st liikunud tasakaalu suunas.
• Eesti residentide võlanõuded mitteresidentide vastu olid aasta lõpu seisuga 3,9 miljardit eurot suuremad kui võlakohustused (17% SKT-st). Võlanõuete maht suurenes aastas 1,6 miljardit eurot, võlakohustused 141 miljonit eurot.

Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole Eesti käesoleva aasta eelarve 1,5 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP) defitsiidis, erinevalt Euroopa Komisjoni 7. märtsil avaldatud hinnangust; ministeeriumi hinnangul on Eesti riigieelarve miinuses 0,25 protsendiga SKP-st.

Euroopa Komisjoni talvise majandusaruande kohaselt kasvab Euroopa majandus tugevalt, kuid seejuures on oluline, et Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid kasutaksid ära praegust majanduskasvu nõrkade kohtade kõrvaldamiseks ja tugevdaksid seeläbi veelgi oma majanduse aluseid.