1. juunil jõustunud USA tollitariifid terase- ja alumiiniumtoodete impordile Euroopa Liidust, Kanadast ja Mehhikost viivad meid kahjuks lähemale kaubandussõjale maailmas, kuna kõik need riigid on lubanud USA-le vastata omalt poolt tollitariifide kehtestamisega. Samas peavad sellised vastuabinõud olema kooskõlas WTO reeglitega ja need saavad olla ainult ajutised. Global Trade Alerti andmetel rakendab USA juba praegu maailmas kõige enam kaubandust piiravaid abinõusid.

Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv aeglustus esimeses kvartalis 3,6 protsendile; kvartali SKT oli jooksevhindades 5,7 miljardit eurot.

21. mail 2018 lõpetas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) direktorite nõukogu IMF-i põhikirja IV artikli kohased konsultatsioonid [1] Eesti Vabariigiga, tutvus aruande koostajate hinnanguga ja kiitis selle hinnangu heaks ilma koosolekut kokku kutsumata.[2]

Euroopa Komisjon hoiatas 22. mail, et suurenenud struktuurse eelarvepuudujäägi tõttu ei pruugi Eesti täita oma eelarve-eesmärke; samuti märgiti, et Eestis on probleeme vaesuse ning innovatsiooniga erasektoris.

Euroala majandus, mis kasvas kuni 2017. aasta lõpuni hoogsalt, näitab nüüd esimesi nõrgenemise märke ning kasvu aeglustumist on prognoosinud ka Euroopa Keskpank, rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai Eesti Toiduainetööstuse Liidu konverentsil. Kuna ekspordi osatähtsus Eesti SKT-s on umbes 80%, siis avaldab euroala majanduse jahtumine mõju ka Eesti majandusele.