Majandus ja äri
Esmaspäev, 21 September 2015 12:01

Riigiabi: võimalus ja vastutus

Riigiabi on viimasel ajal päevakorda tõusnud mitme ettevõttega seoses, näiteks Estonian Air, Tehvandi Spordikeskus, AS Eesti Teed ja Elron, aga ka tervishoiu rahastamise valdkonnas üldiselt. 2014. aastal anti Eestis riigiabi ligikaudu 175 miljoni euro väärtuses, mis on 2,3 korda rohkem kui aasta varem.
Kahtlemata põhjustab riigiabiga seonduv ärevust kõikidele ettevõtetele – nii saajatele kui nende konkurentidele. Konkurendid on ebaseaduslikust riigiabist mõjutatud, kuivõrd ebaseadusliku riigiabi saamisega kaasneb konkurentsieelis, mis võib kahjustada nende majandustegevust. Euroopa Kohus on rõhutanud, et konkurentsieelisest ebasoodsalt mõjutatud isikuid peab kaitsma.[1] Aga mida saab ebaseadusliku riigiabi saaja konkurent enda kaitseks ette võtta?

Riigiabi on Euroopa Liidu aluslepingute järgi üldjuhul keelatud. Riigiabi mõiste koosneb järgmistest elementidest, mis peavad kõik kumulatiivselt esinema: (1) abi saaja on ettevõtja ehk tegeleb majandustegevusega; (2) saadud vahendid on riiklikku päritolu;  (3) abi saaja saab eelise;  (4) meede on valikulikune; (5) eksisteerib vähemalt oht konkurentsi moonutamiseks; (6) eksisteerib mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Riigiabi on Euroopa Liidu aluslepingute järgi üldjuhul keelatud. Riigiabi ebaseaduslikkuse ja tagasinõudmise temaatikat on Eestis viimastel aastatel laialdaselt kajastatud, nii erialakirjanduses kui meedias.

Euroopa Komisjon on algatanud põhjaliku uurimise, et teha kindlaks, kas Eesti kava anda riiklikule lennuettevõtjale Estonian Air ümberkorraldamiseks 40,7 miljonit eurot riigiabi on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!