Maksud ja raamatupidamine
Esmaspäev, 30 Märts 2020 16:24

Rahandusministeerium avalikustas prognoosi

Rahandusministeerium prognoosib käesolevaks aastaks 3-protsendilist majanduslangust, septembris prognoosis ministeerium tänavuseks majanduskasvuks veel 2,2 protsenti. 2021. aasta majanduskasvuks prognoosib ministeerium 2,7 protsenti, avaldas ministeerium tänasel pressikonverentsil. 

Ministeeriumi hinnangul kerkivad tarbijahinnad tänavu 0,8 protsenti, sügisel prognoosis ministeerium 2,3 protsenti. Tulevaks aastaks prognoosib ministeerium tarbijahindade kasvu 2,3 protsenti.

Töötuse määr kerkib ministeeriumi hinnangul varasemalt prognoositud 5 protsendilt 9 protsendini, 2021. aastal 8 protsendini. 

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul on majanduskriisi põhjused on väljaspool majandust, peamiselt mõjutavad seda jõulised rahvatervise kaitse meetmed. 

Kui eelmine kriis ja sellest väljumine olid seotud nõudluspoolsete piirangutega, siis antud juhul on tegemist nii nõudlus- kui pakkumispoolsete teguritega. Praegu pole küsimus nõudluse puuduses, kuna ka tootmised on häritud ja kaup ei liig, märkis Aben.

Kui pakkumispoolsed pidurid on tugevad ja nõudlus püsib, võib oodata hinnatõusu. Praegu tundub, et nõudluspoolsed pidurid on pikemad."

Praeguse kriisi puhul võib oodata, et majanduse struktuur pigem säilib ning inimesed soovivad kriisi möödudes tarvitada samu kaupu ja teenuseid, märkis Aben.

Kui rahvatervise probleemid on lahendatud, siis võiks taas senise eluga edasi minna," lisas ta. 

Prognoosi eeldused muutuvad aga igapäevaselt ning ka eelmisel nädalal koostatud prognoos võib juba olla vananenud. 

Rahandusministeeriumi prognoos võtab arvesse valitsuse meetmed, mis on juba seadustatud. Praegu planeeritavad meetmed seda veel ei ole. Prognoosis on sees valitsuse varasemalt selle aasta teiseks pooleks plaanitud kulutused.

Valitsuse reservist eraldatakse rahandusministeeriumile vahendid isikukaitsevahendite ostmiseks.

Rahandusministeerium saatis Eesti Tööandjate Keskliidule arvamuse avaldamiseks maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille kohaselt kehtestataks ehitusobjektidel alltöövõtjate ja töötamise reaalajas registreerimise kohustus.

Maksu- ja Tolliameti analüüsidest ja erialaliidu infost nähtub, et väljatöötamiskavatsuses viidatud ebaausa konkurentsi näited ehitussektoris tõesti eksisteerivad. Kuna teema on tõepoolest aktuaalne, siis soovides leida probleemile võimalikult hea lahendus, osaleb tööandjate liit eelnõu väljatöötamisprotsessis.

Liit soovib näha ka halduskoormuse vähendamist ja riigi infosüsteemide ühtlustamist, et samu andmeid näiteks ehitusprotsessi või töötamise kohta ei tuleks erinevatesse andmebaasidesse dubleerivalt sisestada.

Tööandjate keskliit viitas oma pöördumises rahandusminister Martin Helmele, et väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud objektipõhine registreerimissüsteem oleks ettevõtjatele oluliselt koormavam kui liidu pakutud isikupõhise kaardi esitamise kohustus. Registreerimiseks tuleks võimalused luua igal objektil, töötajaid täiendavalt koolitada ja pidevalt suunata registreerimiskohustust täitma ning tagada, et ka objektide vahel liikuvad töötajad oleksid õigesti registreeritud, kirjutab liit.

Eesti Tööandjate Keskliit on samuti seisukohal, et töökohal viibimise aja registreerimise mõte on vähendada osalise ümbrikupalga riski, kuid kahtleb, kas reaalajas registreerimise süsteem selle vastu aitaks.

Valitsus arutas eile rahandus- ja sotsiaalministeeriumi koostöös valminud analüüsi, millega kaardistati võimaliku maksumuudatuste mõju osaajaga töökohtade loomisele ja maksulaekumisele.

Valitsus kiitis heaks rahandusministeeriumi esitatud eelnõu, mis parandab märgatavalt riigi võimalusi võitluses rahapesuga kehtestades finantssektoris senisest oluliselt kõrgemad trahvimäärad.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference