SEB: inflatsiooni aeglustamine võib majanduses kaasa tuua kriisi
SEB privaatpanganduse strateegi Sander Danili võib keskpankadel õnnestuda rahapoliitika karmistamise lõpetamine enne, kui see põhjustab majanduses mõne tõsisema kriisi, kuid olukorra muudavad ettearvamatuks mõned äärmuslikud riskid.
Mida oodata finantsturgudelt 2023. aastal?
2022 oli mingis mõttes reaalsusesse naasmise aasta – seda nii krüptovaluutade, võlakirjade kui ka kasvuaktsiate jaoks. Varaklassid ja investeeringud, mis said tuule tiibadesse ajal, kus intressid olid nullilähedased ning turul oli näiliselt piiramatult vaba raha, kaotasid tõusvate intresside ja karmima rahapoliitika keskkonnas märkimisväärselt atraktiivsust.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Eesti inflatsioon kiirenes jaanuaris euroala teisele kohale
Euroalal aeglustus aastainflatsioon Eurostati kiirhinnangu järgi jaanuaris detsembri 9,2 protsendilt 8,5 protsendile, Eestis aga kiirenes eelduslikult 17,5 protsendilt 18,8 protsendini, kuid jäi siiski Läti järel teisele kohale.
Kiire inflatsiooni tõttu tekkis uut tüüpi kindlustusvaidlusi
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKSL) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tõi kiire inflatsioon kaasa uut tüüpi vaidlusi, kus kiire hinnatõusu tõttu kodukindlustuse hüvitisesaajad soovisid kindlustusseltsilt täiendavat hüvitist, kuna ehitushinnad kasvasid sedavõrd kiiresti, et vastavalt kalkulatsioonile väljamakstud hüvitis kliendi viivituse korral tööde alustamisega kodu taastamise kulusid enam ei katnud.
Tasakaal ja vastupidavus on kriisis abiks
Maailmamajanduse kasvule oli möödunud aastal olulisi takistusi, kuid Swedbanki viimase prognoosi järgi kasvas maailmamajandus 3,4 protsenti, sealhulgas euroalal 3 protsenti ja USA-s 1,8 protsenti.
