Õigus

Riigikohus selgitas reedel avaldatud otsuses, et kui omanik soovib ehitada detailplaneeringuga lubatust suurema hoone, siis ei tohi planeeringut kehtetuks tunnistada kergekäeliselt ja muu hulgas peab arvestama ka naabrite huve.

Esimesel jaanuaril jõustus Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“, mille keskmes on kuus sihti: „Loov maailmalinn“, „Sõbralik linnaruum“, „Terve Tallinn liigub“, „Roheline pööre“, „Heatahtlik kogukond“ ja „Kodu, mis algab tänavast“. Ambitsioonikateks eesmärkideks on võetud asfaltpindade vähendamine, kodulähedaste keskusealade loomine ja et Tallinna regiooni elanikud teevad aastaks 2035 vähemalt 70% igapäevastest liikumistest ühissõidukiga, jalgsi või jalgrattaga.

Teisipäev, 17 Aprill 2018 11:39

Ehitada saab ka tüütu planeerimismenetluseta?

Üldreeglina on vähemalt linnades suuremateks ehituslikeks ümberkujunduseks tarvis läbi viia detailplaneeringu menetlus. Ehkki tihti aeganõudev, võimaldab see siiski avalikkust ja huvitatud isikuid, eelkõige naabruskonda kaasata ning vähemalt põhjendatud määras ka nende muresid ja ettepanekuid arvestada. Detailplaneering on aluseks hiljem ehitusprojekti koostamiseks ja –loa taotlemiseks.
Juunis allkirjastasid Pro Kapital ja Tallinna linn Kalaranna tänava ehituse tõttu omavahelise lepingu muudatuse, mille kohaselt linnal tuleb arendajale maksta 917 000 eurot, kui Pro Kapitali soovitud detailplaneeringut ei suudeta järgmise aasta oktoobriks kinnitada, kirjutab Eesti Päevaleht.
Neljapäev, 19 Märts 2015 11:06

Otsatu otstarbe problemaatika

Ei leidu vast kinnisvaraarendajat, kellele ei ole tekitanud meelehärmi aastaid tagasi kehtestatud detailplaneeringu lahendus. Lahendus, mis pärsib vahepeal muutunud keskkonna uute vajaduste teenindamist.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference