Vabatahtlik pensionikogumine pole endiselt moes, ehkki võimalus maksuvabalt kolmandasse sambasse investeerida on olnud meil juba neliteist aastat. Kui teise samba fondide maht ületas just äsja 1,4 miljardi euro piiri, siis kolmanda samba fondides on raha vähem kui 0,1 miljardi euro eest. Kuid see olukord on muutumas.Vabatahtlikku pensionikogumine pole endiselt moes, ehkki võimalus maksuvabalt kolmandasse sambasse investeerida on olnud meil juba neliteist aastat. Kui teise samba fondide maht ületas just äsja 1,4 miljardi euro piiri, siis kolmanda samba fondides on raha vähem kui 0,1 miljardi euro eest. Kuid see olukord on muutumas.
Olukord võib veidi aga muutuda kui eripensionide reformi käigus hakatakse osasid riigialamaid premeerima kolmanda samba osakutega, kirjutab Äripäev.
Veidi enam kui pooleteise kuu pärast hakkab riik 143 kümne ja enama aastase staažiga vanglaametniku pensionipõlve kindlastama maksetega kolmandasse pensionisambasse. Tegemist on märgilise sündmusega, kuna tegemist on esimese riigiasutusega, mille kolmanda pensionisamba makseid hakkab riik kinni maksma. „Rahandusministeerim on koostamas laiemat analüüsi kolmanda samba maksete kohta töötaja eest, kus vaadeldakse ka eripensioneid. Tulemused selguvad 2013. aasta esimeses pooles,“ märgitakse Jürgen Ligi poolt juhitavast ministeeriumist.
Rahandusministeeriumi pressiosakonna sõnul on tegemist põhimõttelise otsusega, kas valida riigitöötajate tasustamise üheks osaks maksed kolmandasse sambasse. „Sellise otsuse vastuvõtmisega kaasneksid riigile täiendavad rahalised kulud, seetõttu tegeletakse teemaga edasi nii riigi eelarvestrateegia arutelude käigus. “Pensionifondide juhid suhtuvad kolmanda samba klientide arvu võimalikku kasvu positiivselt.
„Väga positiivne algatus. Eriti just selles osa, et ära kasutatakse kogu 15% maksusoodustuse limiit,“ märgib Indrek Holst. SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht peab aga kümne aastase staaži nõuet enda hinnangul liiga pikaks. „Meeles peab pidama tõsiasja, et pensioni kogumine omab suuremat efekti, kui seda teha pikema aja jooksu,“ märgib Holst, kelle sõnul on näiteks SEB Panga enda III samba skeemis minimaalseks staažiks nõutud üks aasta.
Raha on kolmandasse sambasse hädasti vaja. Holst toob välja, et SEB arvutuste baasil peaks eestlastel olema II ja III sambas (tänastes hindades) kokku ligi 30 miljardit eurot et ära katta keskmiselt pensionivajadus 65%-se asendusmääraga (pensionimakse suurus võrreldes palgaga). Teine sammas peaks andma SEB arvutuste kohaselt 12 miljardit eurot. Ülejäänu tuleks aga leida kolmandast sambast.
