09.02.2018 Reede

Uus MiFID II – mis tavainvestori jaoks muutus?

Selle aasta 3. jaanuaril jõustunud finantsturgude regulatsioon MiFID II tõi Eesti väärtpaberiturul kaasa üksjagu muudatusi eesmärgiga muuta investeerimine läbipaistvamaks ja seeläbi investorite kaitset tõhustada, teatab finantsinspektsioon.

Uued reeglid, mis on Eesti õigusesse valdavalt üle võetud väärtpaberituru seadusega, seavad investeerimisteenuse pakkujatele senisest enam kohustusi. MiFID II puudutab näiteks nii panku, investeerimisühinguid kui ka fondivalitsejaid.

Jõustunud muudatuste peamine eesmärk on investorite huvide kaitsmine, luues täiendavad meetmed huvide konfliktide vältimiseks. Täpsemalt on muudatuse eesmärk saavutada olukord, kus pangad ja investeerimisühingud osutavad investoritele sõltumatut teenust, tegutsedes investorite parimates huvides.

Kui seni võis tavainvestorile jääda arusaamatuks, mille eest ja kui palju ta väärtpaberiturul kaubeldes teenustasusid maksab, siis uute reeglitega tuuakse instrumentide kauplemisega seotud tehingu- ja hoidmistasud selgemalt välja. Nii ei pea investor ise enam investeerimisteenuse pakkuja hinnakirjas näpuga järge ajama. Samuti saab investor edaspidi parema ülevaate, millisest kogusest ja summast alates tal on üldse mõistlik väärtpaberitega tehinguid teha.

Lisaks tuleb investeerimisteenuse pakkujatel hinnata oma turustamisstrateegia sobivust investorite sihtrühmale. See tähendab, et pakkuda tohib ainult selliseid väärtpaberitooteid, mis investorprofiiliga kõige paremini sobivad.

Täpsustatud ja täiendatud on ka investeerimisnõustamise osutamise tingimusi seoses vabatahtliku pensionifondi osakutega. Kui investorile antakse investeerimisnõustamise käigus isiklikke soovitusi vabatahtliku pensionifondi osaku suhtes, on nõustaja kohustatud esitama investorile kogu vajaliku teabe ning hindama sellise pensionifondi osaku sobivust potentsiaalsele kliendile.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes