Tootjahindade langus on hakanud aeglustuma toiduainete tootmises, ulatudes aastases võrdluses 4,9%ni. Peamiseks põhjuseks on hindade kasv joogitootmises (1,7%) ning hinnalanguse aeglustumine piimatootmises (-8,7). Selleks korraks tundub kiire hinnalanguse aeg sektoris olevat lõppenud. Tootjad on kohanenud uute oludega ning mõningane eksporditurgude tugevnemine on hakanud tootmist toetama.
Jätkuvalt olid tootjahinnad aastatagusest oluliselt madalamad (-8,8%) ehitusmaterjalide tootmises, seda tulenevalt eelkõige madalast nõudlusest. Metallitööstust on samuti tugevasti mõjutanud ehituse madalseis (tootjahinnad -6,7%), lisaks on langenud toormaterjali hinnad. Varasemate kuudega võrreldes on hindade langus ka neis harudes pidurdunud. Üle 5% on tõusnud hinnad keemiatööstuses, kuid pärast eelmise aasta alguse hindade hüpet on hinnatase püsinud juba ligi aasta stabiilsena ning järgnevatel kuudel langeb ka aastane kasvumäär.
Eesti
Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas olid ootused
müügihindade edasiste arengute osas sarnased viimastele kuudele.
Kolmveerand uuringus osalenutest eeldas, et hinnad püsivad järgmisel
kolmel kuul muutumatuna. Vähesel määral on suurenenud hinnatõusu
prognoosivate ettevõtjate osatähtsus, kuid hindade alanemist ootavaid
ettevõtteid oli jaanuaris neist veel rohkem.
Hindade alanemist peeti
tõenäolisemaks harudes, mis kuuluvad ka täna suuremate hindade langusega
tööstusharude hulka, nagu rõiva- ja tekstiilitööstus, ehitusmaterjalide
tootmine, metalli- ja masinatööstus. Samas viimasel ajal on
hinnalanguse ootused neis harudes vähenenud. Hindade kasvu prognoosivaid
ettevõtjaid oli keskmisest rohkem keemiatööstuses.
