Parlamendi sotsiaalkomisjon otsustas esmaspäeval mitte toetada Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) saadikute algatatud eelnõu, mis alandaks kolmandiku võrra vanemahüvitise maksimaalset määra ja suurendaks samas üksikvanema toetust.
Sotsiaalkomisjon saatis eelnõu riigikogu ette esimesele lugemisele 14.
oktoobriks ning otsustas teha ettepaneku lükata see tagasi.
Opositsioonipoliitikute algatatud eelnõu ei toetanud suvel ka valitsus,
kelle sõnul pole algatajad seletuskirjas välja toonud, kui paljusid
vanemahüvitise saajaid muudatus mõjutaks, ega arvestanud ka
vanemahüvitiselt riigieelarvesse laekuva tulumaksu vähenemist. Samuti
pole valitsuse kinnitusel analüüsitud mõjusid üksikvanema toetuse
võimaliku tõstmise puhul.
Vanemahüvitise maksimaalne määr arvutatakse Eesti keskmise
sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu alusel, mis oleks
juuni keskel menetlusse antud eelnõu järgi korrutatud kahe ja mitte enam
kolmega nagu seni. Praegu on hüvitise ülempiir 35.316 ja tuleval aastal
33.750 krooni.
Sotsiaaldemokraatide hinnangul väheneksid muudatusega riigi kulutused
uutele hüvitistele 6,3 miljoni krooni võrra kuus. Ajaks, mil kõik
vanemad saavad hüvitist madalamat maksimummäära arvestades, ulatuks
kokkuhoid eelnõu seletuskirja kohaselt 91,9 miljonini aastas.
Samal ajal soovivad algatajad 3,5-kordselt suurendada üksikvanema
toetust, mis kasvaks kahelt lapsetoetuse määralt seitsmeni ehk oleks
senise 300 asemel 1050 krooni kuus. Sellele muudatusele kuluks
seletuskirja kohaselt 225 lisamiljonit aastas.
Sotsiaaldemokraadid põhjendasid eelnõu algatamist vajadusega muuta
peretoetuste kasutamine efektiivsemaks, vähendades heal järjel olevate
ja suurendades vaesusriskis perede toetust.
"Hiljuti avaldatud OECD põhjalik Eesti sotsiaalprogrammide analüüs
näitas, et vähene raha, mida sotsiaaltoetusteks eraldatatakse, jõuab
tõeliste abivajajate asemel hoopis päris heal järjel olevate inimeste
taskusse. Kogu perede toetusteks jagatavast maksumaksja rahast läheb
viiele rikkamale inimeste grupile tervelt 59%," märkisid algatajad,
kelle sõnul näitab samal ajal statistika, et suurem osa lapsi kasvab
just viies vaesemas grupis.
Praegu elab sotsiaaldemokraatide sõnul Eestis suhtelises vaesuses enam kui 42.000 last, neist 40% ühe vanemaga peres.
Eelnõu on kavandatud jõustuma kümme kuud pärast väljakuulutamist, mis
algatajate sõnul võimaldab muudatusi arvestada riigieelarve koostamise
protsessis.
BNS
