TRK 1140x140 ee gif
10.04.2018 Teisipäev

Riigikogu võttis menetlusse eelnõu pensionireformi läbiviimiseks

Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, millega käsitletakse pensioniea ja pensionivalemiga seotud muudatusi.

Eelnõus käsitletakse paindliku pensioni loomist, samuti teise pensionisambaga liitumise taasavamist. Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda, teatas riigikogu pressiteenistus.

Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga seotakse pensioniiga alates 2027. aastast eeldatava elueaga. Kehtiva korra kohaselt sõltub pensioniiga inimese sünniaastast ja on käesoleval ajal 63 aastat ja kuus kuud. Üleminekuaeg kestab 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat. Eelnõu seob pensioniea muutuse 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Eelnõu kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ja saada sel ajal ka paindlikku pensioni.

Pensionide adekvaatsuse tagamiseks muudetakse pensionivalemit. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed aastatel 2021–2036 ühendosa, mis koosneb pooles ulatuses kindlustusosast, mis sõltub töötasust, ja pooles ulatuses staažiosast. Alates 2037. aastast sõltub esimese samba pensioni suurus üksnes töötatud aastatest.

Seos töötasu suurusega säilib teise samba kaudu, kuhu teevad makseid nii töötaja kui ka riik, mis on töötasult praegu vastavalt 2 protsenti ja 4 protsenti. Teise sambaga liitumise võimalus avatakse uuesti 1970.–1982. aastal sündinud isikutele. Tuleviku pensionisüsteem koosneb töötamise pikkusest sõltuvast solidaarsest esimesest sambast, sotsiaalmaksust sõltuvast teisest sambast ja vabatahtlikust, inimese panusel põhinevast kolmandast sambast.

Eelnõuga kavandatud muudatused puudutavad peamiselt neid isikuid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes