Kolmapäev, 28 September 2016 15:01

Riigi õigusabi laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele

Seaduseelnõu järgi hakkavad inimesed saama reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes
Seaduseelnõu järgi hakkavad inimesed saama reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes PM

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega muutub riigi antav õigusabi inimestele senisest paremini kättesaadavamaks, sealhulgas ka madalama sissetulekuga inimestele.

„Praegune riigi õigusabisüsteem vajab reformimist, sest liiga vähe inimesi saab täna neile vajalikku juriidilist nõu. Seega tahame laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi õigusabile ning kavatseme tagada inimestele õigusnõustamise erinevates regioonides üle riigi,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel.

Muudatuste tulemusena hakkavad inimesed saama reaalset õigusnõu näiteks juriidiliste dokumentide koostamiseks õigusvaidlustes.

„Õigusnõu andmine laieneb ka madalama sissetulekuga inimestele. Seni pakuti seda vaid sügavas vaesuses olevatele inimestele, kuid ka madal sissetulek ei võimalda tihti inimesel juriidilist abi saada. See tähendab, et laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi,“ lisas minister.

Lisarahastuse korral on võimalik tsiviil- ja haldusasjades õigusabi saada võivate inimeste ringi laiendada. Õigusabi reformi elluviimiseks on järgmisel aastal eraldatud täiendavad 0,7 miljonit eurot.

Tulevikus antakse tasuta esmatasandi õigusnõustamist kindla tundide arvu ulatuses, kui inimese küsimus on õiguslikku laadi. Esmatasandi õigusnõustamine sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. Lihtsamates asjades esindatakse inimest vajadusel ka kohtus.

„Ausate kodanike kaitseks plaanime vähendada ka kuritegudes kahtlustatavatele antavat õigusabi. Muudatus puudutab teise astme kuritegusid ehk kui selline kuritegu on võimalik lahendada lühimenetlusega ning kahtlustatav ei taotle endale kaitsja määramist, ei pea riik kaitsjat enam määrama,“ selgitas Reinsalu.

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, välja arvatud kaks muudatust. Muudatus, mis käsitleb kaitsja määramise leevendamist lühimenetluse asjades, jõustub 1. aprillil 2017. Riigi- ja kohaliku omavalitsuste asutuste riiklikku registrit puudutav muudatus jõustub 11. jaanuaril 2017. aastal.

Jaga:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes