Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et eelnõu on riigikogus esimesel lugemisel kolmapäeval. "Kuna me tahame kindlasti selle kevadel ära menetleda, siis me oleme andnud muudatusettepanekute tähtajaks 3. juuni. Pärast seda toimub eelnõu töögrupi koosolek ja lõpuks siis juba ka komisjoni enda koosolek."

Sesteri sõnul on rahanduskomisjon eelnõu arutamiseks praeguseks kohtunud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajatega ja tuleval nädalal seisab ees kohtumine Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu esindajatega.

Mõlemad nimetatud liidud on eelnõu kritiseerinud, arvamusi on laekunud ka teistelt huvigruppidelt. Metsa- ja puidutööstuse liit tegi rahanduskomisjonile saadetud kirjas ettepaneku eelnõu praegusel kujul riigikogule lugemiseks mitte esitada, vaid muuta eelnõu vastavalt, et metsandustööd ei oleks seadusest välja jäetud. Liit soovis enda esindajate kaasamist eelnõu menetlusprotsessi ning märkis, et rahandusministeerium eelnõu ettevalmistamisel seda ei teinud.

Mäetööstuse ettevõtete liit märkis komisjonile saadetud kirjas, et ei saa sellise eelnõu ja eelnõu seletuskirjas esitatud argumentidega nõustuda. Liit kirjutas, et eelnõus tuuakse erisuste kaotamise põhjusena välja asjaolu, et erimärgistatud vedelkütuse kasutusala ei ole kujunenud analüüsi tulemusena. "Kahjuks tuleb nentida, et ka kasutusala kitsendamise otsus ei ole kujunenud analüüsi tulemusena või on analüüsina võetud ainult eeldatav riigi tulude kasv. Samuti ei ole eelnõus põhjendatud, miks osades sektorites siiski erimärgistusega kütuse kasutamine säilib ning seega säilib ka eelnõus kritiseeritud ebaõiglus ja põhjendamatus," seisab kirjas.

"Ma arvan, et valitsus ei võta vastu otsuseid, mis ei baseeruks analüüsidel. Ma jään selle kriitika osas eriarvamusele, aga ma ei ole ka valitsuse liige. Kuna eelnõu on valitsuse poolt tulnud, siis ma ei usu, et seda tehakse ilma analüüsideta," kommenteeris Sester mäetööstuse ettevõtete liidu kirja.

Sester ütles, et erisuste kaotamine on vajalik mitmest aspektist ning üks aspekt on administeerimine. Ta rääkis, et praegu erimärgistusega kütuse andmisel erinevates sektorites antakse see sektorites tegelikult kõigile ning on kaalumisel üleminek otsetoetustele.

"Et võtta erimärgistusega kütuse võimalused ära, küll aga samas sektoris olevaid ettevõtteid toetada otsetoetustega. See on üks võimalus, mida täna valitsus on arutanud," rääkis ta. "See on selline nägemus. See on poliitiline otsus, et erimärgistusega kütuse süsteem ära muuta – osal positsioonidel lõplikult kaotada ja osal positsioonidel pärast erimärgistusega kütuse ärakaotamist luua toetusskeemid."

Rahanduskomisjon arutas istungil ka tulumaksuseaduse muudatusi, millega muuhulgas on plaanis langetada tulumaksusoodustuse ülempiiri järgmisest aastast 1920 euroni. Eelnõu on kritiseerinud omanike keskliit ja maksumaksjate liit, kes soovisid rahanduskomisjonile ja õiguskantslerile saadetud märgukirjas, et tulumaksutagastuse ülempiiri ei langetataks 1920 euroni, kuna nende hinnangul on tegemist inimeste õiguspärase ootuse riivega.

"Samasugune olukord, et tegelikkuses eelnõu on suunatud samamoodi ülehomme ehk 1. juunil suurde saali riigikogus ja sisuliselt siis esimese ja teise lugemise vahepeal saab erinevaid muudatusettepanekuid teha," ütles Sester tulumaksuseaduse muudatuste kohta. "Seal on nüüd muudatusettepanekute tähtajaks määratud 6. juuni."

"Eks siis selle aja jooksul saab ka selgeks, kas ja milliseid muudatusi peaks tegema. Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud," lisas ta.

Sesteri sõnul on läbi aja olnud üldine tendents tulumaksusoodustuse langetamisele. "Kunagi oli ta piiramatu, see maksusoodustuse number. Ühel hetkel oli ta 100.000 krooni, siis 50.000 krooni ja täna siis, ütleme, kui vanas rahas rääkida, siis 30.000 krooni."

"Jällegi üks väga selge poliitiline otsustuskoht. Võiks ju tegelikult pigem nentida isegi seda, et võib-olla mingil määral selline erinevate maksusoodustuste tegemine võib ka turuanomaaliaid tekitada, soodustada täiendavalt laenubuumi. Ma arvan, et mingitel hetkedel on see vajalik, mingitel hetkedel mitte," rääkis ta.