Samuti saatis komisjon esimesele lugemisele käibemaksuseaduse muudatused, mille eesmärk on kehtestada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord käibemaksukohustuslastele, kelle aastakäive ei ületa 200.000 eurot.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles, et komisjon kiitis mõlemad eelnõud konsensuslikult heaks. Eelnõud lähevad lugemiseks riigikogu suurde saali 13. oktoobril ja muudatusettepanekute tähtaeg on 27. oktoober. "Selline aasta lõpuks vastuvõtmise graafik," märkis Rõivas.

Rõivas ütles krediidiasutustele jagunemise õiguse andva seaduse kohta, et "Eestil on luksus selles küsimus õppida teiste riikide kogemusest. Pigem on olnud rohkem neid riike, kellel läks selliseid seadusi praktikas vaja."

"Eelmised ulatuslikud muudatused, sealhulgas hoiuste tagamise süsteemi loomine, tehti 1998. aastal ehk peale toonast kriisi," lisas Rõivas.

Käibemaksuseaduse muudatuste kohta ütles Rõivas, et saranselt füüsilisest isikust ettevõtjatega (FIE), kellel on võimalus pidada raamatupidamist kassapõhiselt, laineneb see võimalus nüüd ka kuni 200.000-eurose aastakäibega osaühingutele. Rõivase sõnul on tegemist olulise muudatusega nende firmade jaoks, kelle ärispetsiifikas on väga pikad maksetähtajad. "Nende jaoks teeb see arveldamise lihtsamaks."

"Teiseks kaitseb [muudatus] selle eest, et juhul kui ettevõte on arved välja andnud, aga makse ei laeku, kuid käibemaks tuleb tasuda, siis ei teki maksukohustuse tõttu ettevõttel endal raskusi," rääkis Rõivas. Ta lisas, et FIE-de hulgas on kassapõhise käibemaksu arvestamine pigem vähem levinud. "Pole oodata, et väga paljud ettevõtted hakkavad sellele üle minema. Mõnede ettevõtete elu muudab see aga kindlasti paremaks."

Varasema info järgi võib krediidiasutuse jagunemine olla osaks krediidiasutuse tervendamiskavast, mis võib osutuda vajalikuks, kui pangast on näiteks tervendamise eesmärgil vaja eraldada varasid või kohustusi. Jagunemise võimaldamine annab täiendava paindlikkuse tulemaks toime probleemse panga varade või kohustuste jagamisega erinevate üksuste vahel, sealhulgas krediidiasutuse aktsionäride ringi muutmiseks.

Sundvõõrandamise menetluse algatamise vajadusest annab põhimõttelisest tunnistust see, kui finantsinspektsiooni põhistatud hinnangul on tegemist olulise krediidiasutusega, kellega tavapärase järelevalvemenetluse käigus ei ole võimalik jätkusuutlikus arengus kokkuleppele jõuda ja krediidiasutus ei täida seaduses ettenähtud tingimusi.

Sundvõõrandamise algatajaks on eelnõu kohaselt rahandusministeerium, kes tugineb üldjuhul finantsinspektsiooni poolt esitatud tõenditele.

Eelnõu kohaselt suurendatakse ka hoiuste hüvitamise piirmäära 50.000 eurolt 100.000 euroni ning lühendatakse hüvitiste väljamaksmise perioodi kolmelt kuult 20 tööpäevani.

Varasema info järgi puudutavad käibemaksuseaduse muudatused ka maagaasi ning elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koha määratlemist. Maksupettuste vältimise eesmärgil sätestatakse kinnisasjade ja metallijäätmete käibe korral pöördmaksustamise kohustus.

BNS