Lang ütles riigikogu ees, et seaduse jõustumisel muutub
ettevõtluskeskkond arusaadavamaks ja lihtsamaks. Eelnõu muudab ministri
sõnul 60 seadust ja see sisaldab 70 paragrahvi.
Praegu paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui 100
seaduses ning nende kehtestamisel pole lähtutud ühtsetest põhimõtetest.
Eelnõu eesmärk on muuta vastav õiguskeskkond ettevõtjale arusaadavamaks
ja vähendada ettevõtlust reguleerivate seaduste ning nendest tulenevate
kõikvõimalike ametlike teatamiskohustuste, registreeringute,
tegevuslubade, litsentside ja muude kohustuslike autoriseerimisskeemide
arvu.
Praegu on ettevõtjal kohustus kanda teavet erinevatesse registritesse,
mis üksteist dubleerivad või mille eesmärk on muul põhjusel ebaselge,
väga palju on tegevuslube ja muid selletaolisi piiravaid regulatsioone.
Ka on ebamäärased registreeringu tegemisest ja tegevusloa andmisest
keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused.
Probleemiks on ka see, et kohati on piirangud ettevõtjate suhtes
ebaproportsionaalselt koormavad, samas aga on riigil vahel võimatu
näiteks tarbijatele või keskkonnale ohtlikke ettevõtjaid efektiivselt
kontrollida ja vajadusel nende majandustegevust keelata.
Eelnõuga jaotatakse majandustegevuse järelevalvemehhanism kaheks.
Kõigepealt on teatamiskohustusega tegevusalad, mille puhul peab
ettevõtja tegevusest registripidajale teatama, kuid kande puudumine ei
tähenda keeldu tegutseda. Teiseks on loakohustusega tegevusalad, kus
tegutsemiseks tuleb eelnevalt saada haldusorgani luba, selleta
tegutsemine on illegaalne.
Eesti ettevõtjatele, nii teenuseosutajatele kui ka kaupmeestele,
laiendatakse lisaks Euroopa Liidu teenuste direktiivi eeliseid.
Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega ühtse
kontaktpunkti ja elektroonilise menetluse põhimõttel.
Seaduse rakendamiseks vajalikud infotehnoloogilisteks arendusteks
tehtavad kulutused on eelnõu seletuskirja järgi kokku umbes 14 miljonit
krooni. Samas väheneb senise registreerimismenetluse kadumise tõttu
rahaline koormus Eestis tegutsevatele ettevõtjatele tervikuna
hinnanguliselt ligikaudu nelja miljoni krooni võrra.
Seadus jõustub kava kohaselt 2014. aasta 1. jaanuaril, sest selle
rakendamiseks vajalike infotehnoloogiliste arenduste tegemine vajab
üleminekuaega. Riigikogus oli kolmapäeval samas kõneks võimalus seaduse
kiiremaks jõustamiseks. Eelnõule saab parandusettepanekuid esitada 3.
novembrini.
BNS
