Valitsuse 30. augusti istungil oli arutlusel "Võlaõigusseaduse muutmise seaduse" eelnõu, mille eesmärk on tagada tarbijate teavitamine krediiditoodete kulukuse määrast.
Olukorras, kus krediidi kasutusse võtmise aeg, lepingu kestus, tagasimaksete summa või nende tegemise aeg ei ole teada, võimaldab krediidi kulukuse määra arvutamine tarbijal enne lepingu sõlmimist krediiditooteid omavahel võrrelda ning annab tarbijale teavet lepinguga seotud kogukulust aastas.
Eelnõu järgi tuleks üheaastast lepingu kestust ja 12 võrdse tagasimakse tegemist krediidi kulukuse määra arvutamisel eeldada nii tähtajatute tarbijakrediidilepingute korral kui ka nende tarbijakrediidilepingute korral, millel on tähtaeg. Viimaste puhul tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist, mille järel võib krediidi taas kasutusse võtta. Eesti turul puudutab see muudatus eelkõige määratud tagasimaksega krediitkaarte ja püsimaksega krediitkaarte.
Lisaks täpsustatakse eelnõuga tagasimakse mõistet, et vältida segadust senise sõnastuse ümber. Osad krediidiandjale võlgu jäänud tarbijad on tõlgendanud seadust nii, et krediidiandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda vaid juhul, kui tarbija on viivituses põhisummaga. Soovides vältida lepingu erakorralist ülesütlemist on sellised tarbijad tasunud krediidiandjale makseid ainult põhisumma katteks, jättes tasumata muud võlgnevused nagu intressid. Sellist tõlgendamist ei pea justiitsministeerium õigeks.
Direktiivi, 2011/90/EL, ülevõtmistähtaeg on tuleva aasta 1. jaanuar, kuid kuna krediidiandjad vajavad direktiivist tulenevate uute nõuete rakendamiseks pikemat ettevalmistusaega, on eelnõu jõustumisajaks 1. mai 2013.
