Direktiivi rakendamiseks vajalike arenduste kulu Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse hinnangul on 144 000 eurot esimesel aastal ning igal järgneval aastal 28 800 eurot, selgub eelnõust. Prognoosi järgi toovad välismaalastele määratud trahvid aastas riigile tulu ligi 116 550 eurot.
Selleks, et hõlbustada karistamist liiklusnõuete rikkumise eest olenemata sellest, millises Euroopa Liidu liikmesriigis sõiduk on registreeritud, seotakse Maanteeameti hallatav liiklusregister Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemiga EUCARIS. Eelnõu seletuskirja järgi kulub selleks kuni 70 000 eurot.
Andmete vahetus süsteemide vahel hakkab toimuma automatiseeritud päringute kaudu. Teabevahetuse süsteemi kaudu võimaldatakse liikmesriigil, kus õigusrikkumine toime pandi, saada vajalikke andmeid mootorsõiduki registreerimiskohaks oleva liikmesriigi käest.
Trahviteate saab kaamerasse jäänud inimene keeles, milles on välja antud sõiduki registreerimisdokument või registreerimiskohaks oleva liikmesriigi ühes ametlikus keeles. Teade saadetakse talle lihtkirjaga registris oleval aadressil.
Muudatusega kaasneb ka hoiatusmenetluste halduskoormuse suurenemine. Direktiivi rakendudes saab Eesti politsei õiguse pärida teistest liikmesriikidest andmeid, kuid välisriigi kodanike toimepandud rikkumiste menetlemine nõuab politseilt lisaressurssi. Kui praegu on Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusmenetlustalituses tööl kümme ametnikku, siis muudatuste jõustudes vajab talitus juurde kolme politseiametniku ametikohta.
Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse iga asutuse eelarverahast ja seaduse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest.
Eesti politsei saadab aastas ligi 19 250 trahviteadet välisriigis registreeritud sõiduki omanikele.
